Investeerimispanga omanike ringkonnast pärit andmetel on pangale uute omanike leidmine jõudnud lõppjärku ning konkureerima on jäänud Saksamaa Landesbank Schleswig Holstein ja Investeerimispanga tegevjuhtkond.
Kahe pakkuja tulevikustrateegia erineb oluliselt. Panga juhtkond näeb pangal tulevikku investeerimispangana, sakslased aga tavalise kommertspangana.
Investeerimispanga nõukogu esimees Madis üürike ütles, et pangale uute omanike otsimisega on tegeldud juba aasta ja omanikel on eesmärk leida pangale uus omanik nii kiiresti kui võimalik. "Ei tahaks asja täpsemalt kommenteerida, kuid praegu käivad intensiivsed läbirääkimised ja ka sel nädalal on kohtumisi," ütles üürike. See nädal üürikese sõnul vaevalt ostja suhtes selgust annab, kuid otsuse tegemine ei tohiks kindlasti venida uude aastasse. Ka suuromaniku, Eesti Panga, infoosakonna asejuhataja Kaja Kella sõnul pole asjas enne nädala lõppu uudiseid oodata.
Landesbank Schleswig Holstein Eesti esinduse juhataja Frank Otten ei soovinud võimalikku pangaostu kommenteerida. "Eesti pangandusturul on liiga palju kuulujutte. Esiteks tuleb millelegi alla kirjutada ja alles siis saab avalikkust teavitada," ütles Otten. üldiselt tunneme Eesti panganduse vastu huvi, lisas ta.
Investeerimispanga juhid ise ei pidanud panga kommertspangaks muutumist eriti mõttekaks.
"Alustasime 1992. aastal pikalaenupangana, kuid tulevikku vaadates sellist panka, kes tegeleb ainult laenude väljaandmisega, pole vaja," ütles Investeerimispanga president Härmo Värk. Meie näeme kõige efektiivsemaks minna investeerimispangandusse, lisas ta.
Värk tõi investeerimispangana jätkamise eelisteks välja vajaliku know-how ja kogemuste olemasolu.
"Oleme Eesti panganduses ettevõtete analüüsi osas selgelt üks tugevamaid. Me näeme, et investeerimispangandus on kõige efektiivsem viis seda potentsiaali ära kasutada," ütles Värk.
Kui uued omanikud tahaksid meist teha kommertspanka, siis oleks see küll teoreetiliselt võimalik, kuid nõuaks palju raha, ütles Värk. "Kui kommertspangaks minna, tuleb panka nii palju vahendeid sisse tampida, et esimesed viis aastat pole aktsiakapitalilt mingit tootlust mõtet oodata," ütles Värk.
Investeerimispanga aktsiakapitali tootlikkus on sellel aastal umbes 30 protsenti.
Investeerimispanga asepresident Kalle Norberg ütles, et investeerimispangana jätkates tahaks juhtkond jätkata klientidele finantsstruktuuri kujundamist. "See tähendaks klientidele puudujääva raha muretsemist ja ülejääva raha paigutamist," ütles Norberg. Samuti pakutaks klientidele emissioonide korraldamist, firmade ülevõtmise ja liitumise korraldamist ning teisesel turul tehingute tegemist.
Praegu omavad Eesti Pank ning Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank kumbki Investeerimispangast kolmandikku, Swedfund, Finnfund ja Saksamaa investeerimisgrupp DEG igaüks üheksandikku.
AARE REIVART
