Baltic News Service
Eesti Investeerimispanga ostab panga praegune juhtkond, keda rahastavad Talinvest ja ühispank, ostulepingu sõlmivad pooled novembris, kirjutas äripäev.
Investeerimispanga asepresident Kalle Norberg ütles, et partnereid juhtkonnal tehingus ei ole, on ainult rahastajad, keda ta ei soovinud enne ostu-müügilepingu sõlmimist avalikustada. Norberg ei lükanud ümber ega kinnitanud, et juhtkonna finantseerijateks on Talinvest ja ühispank.
Investeerimispangale kuulub 50 protsenti eelmisel suvel Talinvestiga koos asutatud EstiB-Talinvesti Varahaldusest.
Talinvesti avalike suhete juht Kristjan Vassil väitis, et firmal ei ole Investeerimispanga vastu huvi ja vastupidine informatsioon ei vasta tõele.
ühispanga president Ain Hanschmidt keeldus eile kommentaaridest, öeldes, et tegemist on ärisaladusega.
Norberg kinnitas, et aktsionärid on põhimõttelise otsuse teinud ja lepingule allkirjastamise üle käivad läbirääkimised mõningate juriidiliste täpsustuste osas. Konkreetse lepingu allkirjastamiseni loodetakse Norbergi sõnul jõuda novembrikuu esimeste nädalate jooksul.
Norbergi ütlusel on juhtkond teinud pakkumise kogu panga 132,6 miljoni krooni suurusele aktsiapakile, kuid pakkumise suurust ei soostunud ta avaldama.
Investeerimispanga käes on praegu seitse protsenti pankade laenuturust, kõige rohkem on pank laenu andnud hotellidele ja keemia- ning puidutööstusettevõtetele.
Investeerimispangas on 33,3-protsendiline osalus nii Eesti Pangal kui Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangal (EBRD). Swedfundile, Finnfundile ja Saksamaa DEG-le kuulub igaühele kümnendiku suurune osa.
Mehaanikakool õpetab eurokeevitajaid
Mehaanikakoolis avatakse novembri keskel 2,5 miljoni krooni eest sakslaste abiga sisustatud keevituskeskus, kus on võimalik omandada ka eurokeevitaja sertifikaat.
Mehaanikakooli uues keevituskeskuses on kooli direktori Endel Holmi sõnul võimalik keevitada käsitsi või poolautomaatmasinatel kõiki teraseid ning ka alumiiniumi, malmi ja värvilisi sulameid. Samuti on avatavas õppekeskuses võimalik keevitada volframelektroodiga, mida asjatundjate sõnul Eestis üldse vähe tuntakse.
Eesti Keevitusühingu andmetel on Eesti 3000 keevitajast praegu heal tasemel kümnendik, kuid ka nemad ei saa töötada mujal Euroopas, sest neil puudub vastav tunnistus. "Kui tahame, et meie toodang oleks konkurentsivõimeline Euroopa turul, siis pole muud võimalust, kui oma keevitajaid koolitada," leidis Holm.
48 õppekohaga keevituskeskuses töötab viis Saksamaal koolituse saanud õpetajat ja insener Aleksander Stepanov. "Iga päev üks tund keevitada ja iga kolme aasta tagant kvalifikatsiooni täiendada," rääkis kooli asedirektor Mait Aadna, kuidas keevitaja head taset säilitada suudaks.
Lasnamäe mehaanikakooliga tööturu pärast konkureeriv 387 õppuriga Tallinna mehaanikakool valmistab igal aastal ette 15 keevitajat. Lisaks õpetatakse aasta jooksul ümber kümneid firmade suunatud keevitajaid. "Balti laevaremonditehases vajavad ümberõpet 300 keevitajat, Eesti Energia saatis meie õppekeskusse katseliselt neli inimest, keevitajate ümberõpet on palunud ka kommivabrik Kalev," rääkis Aedna.
Mehaanikakooli asedirektor möönis, et juhuslikule huvilisele on keevitamise õppimine küllalt kallis. "üle nelja kuu kestev algõpe, mille lõpetaja saavutab hädapärase keevitajataseme, maksab 22 000-23 000 krooni," ütles asedirektor.
Aedna lisas, et raske ja kallis on ka EN 287 standardille vastava eurokeevitaja tunnistuseni jõudmine, mille väljastamise õigus on Eestis vaid Tallinna mehaanikakooli inseneril. "Palkadest tänapäeva firmades enam ei räägita, aga kui korralik kuu töötasu on 5000-6000 krooni, siis tasemel keevitaja teenib mitu korda rohkem," lausus Aedna.
Mehaanikakooli asedirektor tõi keevitaja elukutse hea perspektiivi näiteks, et kui vanasti kinnitati paljud ühenduskohad neetide või poltide abil, siis nüüd käib kõik keevitades.
Mait Aedna ütles, et heal tasemel keevitajate peamisteks töökohtadeks on praegu Dvigatel, Tarberaud, Talleks ja Ilmarine. "Eriti on poisid praegu huvitatud töötamisest Tarberauas, mis valmistab terve maailma satelliitside jaoks 18-meetrise läbimõõduga paraboolantenne," rääkis Aedna.
Berliini rahvusliku kutsehariduse instituudi raha eest osteti kvaliteetsed seadmed ka Tallinna mehaanikakooli automaatikakeskusse ning rajati keevituskeskuse ventilatsioonisüsteem.
Endiselt unistab Tallinna mehaanikakool korralikust kontroll-laborist. Seni tehakse õpilastööde uuringud röntgeni ja ultraheli abil oma majas, purustavaks kontrolliks - murdmisteks, väänamisteks ja tõmmeteks - rändavad hinnet vajavad keevisliited raske metallikoormana tehnikaülikooli asjatundjate kätte.
PIRET PEENSOO
