Brenti toornafta barreli hind on juunikuu 115 dollarilt langenud veidi enam kui 86 dollarini. See tähendab Venemaa jaoks tõsist probleemi, sest nafta ja gaas annavad riigi koguekspordiks kaks kolmandikku, kirjutab Business Insider.

Investeerimispank Morgan Stanley hinnangul tähendab iga 10 dollari suurune naftahinna langus 32,4 miljardi dollari mahus nafta- ja gaasiekspordi langust, mis moodustab 1,6 protsenti Venemaa sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ehk 19 miljardi dollari suurust valitsuseelarve tulude kahanemist.

Seda kõike arvestades tähendab praegune naftahinna langus 4,8-protsendilist potentsiaalse SKT langust ning ligi 60 miljardi dollari kadumist Venemaa eelarvetuludest.

Morgan Stanley hindab, et juhul, kui naftabarreli hind kukub 80 dollarini, mille tõenäosus on investeerimispanga hinnangul 45 protsenti, suureneb Venemaa eelarvepuudujääk tuleval aastal kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust ning inflatsioon kerkiks 9 protsendini. Ning tulemuseks oleks majanduslangus, sest SKT kahaneks 2%.

Kui nafta hind langeks veelgi madalamale, 50 dollari tasemele ( mille tõenäosus on veelgi väiksem), tooks see kaasa laialdase segaduse. Inflatsioon kerkiks 13-15 protsendini ning sisemajanduse kogutoodang kahaneks koguni 6 protsenti.

Venemaa otsustajad näivad uskuvat, et halvem on juba möödas ning kasv hakkab juba tuleval aastal taas kosuma. Morgan Stanley hindab aga, et kavu loota ei ole, sest ebakindlus säilib nii investeeringutes kui tarbimises, kusjuures tarbimisele lisariskiks on avaliku sektori palkade külmutamine. Investeerimispanga prognoosi kohaselt jääb inflatsioon oodatust kõrgemaks, sest impordisanktsioonid ning rubla nõrkus kergitavad inflatsiooni ning inflatsiooniootust.