Investor Toomas: Ärilehe rantjeeportfell – teoorias ilus, praktikas raske


Investor Toomas: Ärilehe rantjeeportfell – teoorias ilus, praktikas raske
rahaFoto: Scanpix/ Reuters

Nädalavahetusel jäi minu silm pidama Ärilehe koostatud rantjeeportfellil, kus oli välja arvutatud, palju raha läheks vaja finantsvabaduse saavutamiseks, kirjutab Äripäev.

Artiklis oli toodud õpetus selle kohta, kuidas aktsiatesse investeerimisega iga kuu teenida Eesti eelmise aasta netokuupalk 924 eurot. Kuid ära ei oldud unustatud ka teisi kulusid nagu ravikindlustuse aastamakse, tulumaks ja igakuine laenumakse koos intressiga.

Ärileht arvutas välja, et keskmise netopalga saamiseks oleks vaja võtta pangalaenu 800 000 eurot ja siis see aktsiatesse investeerida. Ilma pangalaenuta on summa aga märksa väiksem: 250 000 eurot.

Portfelli koostamisel olid kriteeriumid järgnevad: ettevõte, kuhu investeeriti, pidi olema tavainvestorile tuttav ning stabiilne ja hea dividendimaksja. Riskide hajutamiseks on portfellis aktsiaid viiest sektorist: energeetika, pangandus, telekommunikatsioon, hasartmängud, ravimid. Aga et üldpilti mitte liiga kirjuks muuta, on piirdutud kümne aktsiaga.

Välja oli toodud ka ettevõtteid, mis võiks portfellis olla. Nendeks olid: EDF, Fortum, Royal Dutch Shell, Statoil, Nordea, Swedbank, Tele2, Telia, OEG, GlaxoSmithKline. Kõik need ettevõtted on stabiilsed dividendimaksjad.

Ma ise kahtlen, kas ükski pank annaks 800 000 eurot laenu aktsiate ostmiseks. Ja isegi kui annaks, ei pruugi olla laenuintress 1,3 protsenti, nagu artiklis mainitud. Samas tähendaks pangast 800 000 euro laenu saamine seda, et mu enda igakuine sissetulek või tagatis peab väga kõrge olema – seega, kui sissetulek kõrge, siis milleks peaksin veel laenu võtma? Äkki mulle meeldib tööl käia ja igakuiselt raha teenida ja siis seda aktsiaturgudele investeerida.

Seotud lood:

Kuna enamus dividende laekub kas korra või kaks korda aastas, oleksid sissetulekud ebakorrapärased ning mõnel kuul võib tulla suurem summa ja mõnel mitte midagi.

Minu 275 000 eurose portfelli juures on aktsiate osakaal 160 000 eurot ja pooled ettevõtted dividendimaksjad, kellelt saan iga aasta umbes 6000-7000 eurot dividende. Kui jagada see 12 kuu peale, jääks see kõvasti alla keskmisele netokuupalgale. Ma pole ka mõelnud enda portfelli ümber teha nii, et seal oleksid ainult dividende maksvad ettevõtted, kuigi sellised firmad mulle meeldivad.

Arvan, et Ärilehe arvutus on ülevaatlik ning peaks pakkuma huvi eelkõige neile, kel finantsvabaduse siht silme ees – luua läbi dividendiaktsiate endale passiivne sissetulek. Samas on algus sellele keeruline, eriti 800 000 euro laenamine.

Elus võib juhtuda ootamatusi, näiteks kukub pärandus sülle või tuleb loteriiga peavõit. Miks siis mitte panna see raha aktsiaturgudele dividende teenima!

Jälgi investor Toomase börsiseiklusi siin.