Uued kütuste hinnad Olerexi automaatjaamades on:
Bensiin 95: 1,189 eurot liiter
Bensiin 98: 1,229 eurot liiter
Diislikütus: 1,083 eurot liiter

Alates möödunud nädala teisipäevast, mil Iraani tuumaprogrammi osas saavutati ajalooline kokkulepe, on kütuste maailmaturuhinnad langenud. Lõpptoodetest on suurima kukkumise teinud läbi bensiini hind. Vaatamata nädalalõpu väiksele tõusule on bensiini hinnalanguseks siiski 56 dollarit tonnist. Eurodes väljendatuna on hinnalangus olnud 40 eurot tonnist. Samal ajal on diislikütuse hinnalangus olnud aga 22 dollarit tonnist ning europõhiselt 12 eurot tonnist.

Olerexi juhatuse liige Alan Vaht selgitas, et tegelikkuses on eelmise nädala kütusehindu liigutavad uudised olnud vastandlikud. Nimelt üheltpoolt avaldas kütusehindade kasvule survet USA Energiaagentuuri andmed toornafta laovarude vähenemisest 4,3 miljoni barreli võrra. Samal ajal on aga destillaatide ja bensiini laovarud kasvanud viimase viie aasta keskmisest tasemest suuremaks. Kui analüütikud ootasid USA toornafta laovarude jätkuvat langemist 1,6 mln. barreli võrra, siis eile hilisõhtused USA kütuseinstituudi API (American Petroleum Institute) esialgsed andmed näitasid hoopiski toornafta laovarude üllatuslikku kasvu 2,3 mln. barreli võrra, mis avaldas kohest mõju ka kütuse maailmaturuhindade langusele.

Täpsemad andmed avaldab täna USA Energiaagentuur. Nõudluse poole pealt on USA diislikütuse nõudlus viimase nelja nädala jooksul võrreldes eelmise aasta sama ajaga langenud 2,3%. Bensiini osas on nõudlus tavapärasest oluliselt suurem, kuid samas on nõudlus langenud teist nädalat järjest. Ka maailma suuruselt teise kütusetarbija Hiina diislikütuse nõudlus vähenes juunis 10% võrreldes eelmise aastaga.

Tootmise poole pealt on hindade langusele täiendavat mõju avaldanud nii Saudi Araabia rekordiline naftatoodang juunis kui ka Saudi Araabia pidevalt suurenevad lõpptoodete ekspordikogused. Nimelt soovib Saudi Araabia saada 2017. aastaks suuruselt teiseks rafineeritud lõpptoodete eksportijaks maailmas ehitades selleks uusi täiendavaid rafineerimistehaseid. Saudi Araabia plaanid on väga tõsised, millele annab kinnitust aprillis avatud uus rafineerimistehas, mis varustab Euroopat diislikütusega.

Kütusehindade langusele avaldab aga selget survet Iraani tuumaprogrammi osas saavutatud kokkulepe Iraani ja kuue suurriigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa, Hiina ja Saksamaa) vahel. Iraan, kes on oma naftatootmismahult OPECi neljas suurim tootja, on pannud ekspordiks valmis 30 miljonit barrelit toornaftat, mis on hoiustatud naftatankerites. Analüütikute hinnangul võib Iraani nafta pääs rahvusvahelistele turgudele alandada oluliselt kütuste hindu.

Oluliseks indikaatoriks on ka kulla hinna liikumine. Nimelt hakkas kulla hind võrreldes eelmisel aastal alanud kütuste maailmaturuhindadega langema aasta võrra varem, kuid täna liigub kulla hind üha enam allapoole, mistõttu võib see olla edasiseks indikaatoriks ka kütuste tulevikuhindadele.