Enne hääletust astus riigkogu kõnepulti sotsiaaldemokraat Neeme Suur, kes põhjendas oma esinemist sooviga tuletada riigikogulastele meelde probleemi suurust, mis kiirlaenude ja tarbijakrediidi võtmisega kaasnenud on.

"Eelmise aasta alguses oli Eestis 34 706 isikut, kes olid kiirlaenu või tarbijakrediidi kasutamise tõttu maksehäirete registris, sh 19 670 inimest, kellel oli üks kehtiv maksehäire ja 15 035 inimest, kellel oli kaks ja rohkem kehtivat maksehäiret. Praeguseks on nende arv tõusnud 36 838 inimeseni. Seega, nii kaua kuni meie oleme seda temaatikat Riigikogus käsitlenud, on kiirlaenude või tarbijakrediidi kasutamise tõttu makseraskustesse sattunud veel pisut üle 2000 inimese. Ehk siis mida me rutem nende teemadega edasi saame, seda parem kõigile," rääkis Suur.

Eelnõu poolt hääletasid 47 riigikogulast,vastu ja erapooletuid ei olnud, mis äthendab, et vajalikust 51 häälest jäi neli puudu.

Hääletustulemustest selgub, et poolt hääletasid Reformierakonna ja SDE liikmed ning fraktsiooni mittekuuluvad liikmed. Keskerakonna ja IRLi liikmed kas puudusid või jätsid hääletamata. IRLi ridadest tuli siiski ka kolm poolt häält - Urmas Reinsalult, Sven Sesterilt ja Kaia Ivalt.

Ka koalitsioonierakonnad Reformierakond ja SDE ridadest jättis mitu inimest hääletamata.

Eelnõuga tegelenud õiguskomisjoni liige Kalle Jents (RE) ütles Delfile, et eelnõu oleks kaitsnud väiksema juriidilise kirjaoskusega laenajat. Kui õiguskomisjonis olid kõik eelnõu poolt, siis Jentsi üllatas, et Keskerakonnast polnud keegi poolt ja palju puudujaid oli ka IRList ja SDEst.

"Reform hääletas poolt, et kaitsta vaesemaid inimesi röövellike tingimuste eest," rääkis Jents.

"Homme hommikul algatame koos sotsidega selle eelnõu uuesti," lubas Valdo Randpere Reformierakonnast.

"Õiguskomisjoni kutsume erakorraliselt kokku järgmisel nädalal ja see eelnõu saab seadusena vastu võetud veel selle riigikogu koosseisu poolt. See on lubadus," rõhutas Randpere.

Eelnõus kavandatud peamised muudatused olid järgmised:

- Eelnõus kavandatu kohaselt on tühine vahekohtu kokkulepe, mille esemeks on tarbijakrediidilepingust tulenev vaidlus. Seega ei saa tulevikus oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja tarbijaga vaidluste lahendamises vahekohtus kokku leppida ja vahekohtul ei ole pädevust tarbijakrediidilepingust tulenevaid vaidlusi lahendada.

- Eelnõus kavandatu kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega tulevikus on tarbijakrediidileping tühine juba liiga kõrge krediidi kulukuse määra tõttu, täiendavaid heade kommete vastasust kaasatoovaid eeldusi, mille tõendamine on kehtiva õiguse alusel osutunud tarbijatele liiga keeruliseks, eelnõu järgi enam arvestama ei pea.