Isesõitvad autod kaotavad vanu töökohti ja tekitavad uusi juurde

Pea kõigile on selge, et fossiilkütused on minevik ja tuleviku transport hakkab toimuma elektri jõul, ka isejuhtivad sõidukid on juba olemas. Küsimus on ainult detailides. Siiski pole jõutud ühtsele arusaamale, millal see peaks toimuma, kirjutab Eesti Päevalehe erileht Logistika.

Autotööstuse skeptikute sõnul ei sõida isejuhtivate elektriautodega mitte meie lapsed, vaid lapselapsed. Positiivsema stsenaariumi kohaselt toimub muutus juba lähikümnenditel. Mida need muutused aga ühiskonnale kaasa toovad?

Elektriautode kiire levik

Kiire arengu ennustajate ridadega on liitunud ka investeerimispank JP Morgan, kirjutab lehekülg cleantechnica.com. Oma investoritele saadetud kirjas teatas JP Morgan, et elektriautode levik laieneb üldkasutusse kiiremini, kui analüütikud on ennustanud. Toodi välja, et hinnavahe tavaliste ja elektriautode vahel on vähenemas, kuna akude hind langeb ning pärast kriitilise punktini jõudmist on muutused juba kiired toimuma. Nad ennustavad, et 2025. aastal on 35% maailma autopargist elektriline ning aastaks 2030 on see tõusnud 48%-ni.

Taksojuht on läbi aegade olnud heaks ametiks sisserännanutele.

Teine muutus, mis meie teid ja tänavaid lähiajal ootamas on, on isejuhtivate sõidukite jõudmine laiemasse kasutusse. Selge on, et tehnoloogia muutumisega kaasnevad muutused ühiskonnas laiemalt – muutub kõik see, kuidas ja kelle poolt mingid tööd ära tehakse. Quartz Media vaatenurk on, et muretsemiseks pole põhjust ning on vale väita, et lähitulevikus jäävad töötuks kõikide sõidukite juhid.

Oma artiklis toovad nad välja, et tehnoloogia arengut pole võimalik peatada ja pea liiva alla peitmine ei aita. Loosungite loopimise asemel tuleb vaadelda detaile ning mõelda võimalikele lahendustele. Esmapilgul tundub olukord üsna tumedates toonides, kuna praegu on ainuüksi USA-s neli miljonit inimest, kelle töö on seotud mingite sõidukite juhtimisega, kusjuures nende hulka pole arvestatud sõidujagamisteenuste juhte. Taksojuht on läbi aegade olnud heaks ametiks sisserännanutele, sarnast tendentsi on näha ka Eestis.

Huvitavaks läheb 2020. aastal

Ennustatakse, et suuremad autonoomsete sõidukitega masinapargid jõuavad meieni 2020. aastal. Seega on praegu õige hetk mõelda sellele, milliseid töökohti saame pakkuda senistele sõidukijuhtidele ning millist sorti haridust ja teadmisi nad vajavad.

Uut moodi mobiilsus teeb transpordi kuluefektiivsemaks. Kuna transport läheb odavamaks, jääb inimestele kätte rohkem raha, mida nad saavad mujal kulutada. Millised töökohad sellega kaasnevad? Ilmselt on hetkel pensioniikka jõudnud inimestel vaja abi enese eest hoolitsemisel, samuti kasvab reisimise ja turismi osakaal. Seoses autonoomsete sõidukite kasutuselevõtmisega tekib vajadus nende tugiteenuste järele, inimesi on vaja õpetada neid kasutama, samuti arendada rakendusi, mis võimaldavad nende kasutamist.

Võimalik on ka, et vajadus kaugsõiduautojuhtide järele ei kao, kuid nende töö muutub kordades kergemaks. Ühe võimaliku stsenaariumi kohaselt peaks vähemalt esialgu sõitma iga transpordikoormaga kaasa inimene, kes jälgib auto tööd ning aitab sellel läbi tiheda asustusega piirkondade navigeerida. Kuna puhkeaeg saab osaliselt toimuda sõidu ajal, suudavad autod läbida peatumata pikemaid vahemaid ja transport muutub kiiremaks.

Läbi aegade on töö automatiseerimine aidanud tõsta produktiivsust ning lisanud spetsiifilisemaid oskusi nõudvaid töökohti. Praegu on maailmas nii tööpuudus kui ka tööjõupuudus, seega peame hakkama koolitama inimesi nendeks töödeks, mis tulevikus tekivad.

Siiski võib olla kindel, et kui üleminekuperiood on läbitud, võidavad nii elektriautodest kui ka autonoomsetest sõidukitest kõik. Kui need kaks veel omavahel ühendada, on tulevikumaailmas õhk puhtam, transport kiirem ja elamine mugavam.