Isevärki ostukorv ehk kui odav on riikides alkohol, sigaretid ja narkootikumid. Eesti ka tabelis sees

 (46)
Isevärki ostukorv ehk kui odav on riikides alkohol, sigaretid ja narkootikumid. Eesti ka tabelis sees
Foto: Ilmar Saabas

Lugupeetud majandusväljaanne Bloomberg tegi ära suure uurimustöö ning vaatas ligi saja riigi hindu ning palku, et teha selgeks, kus oleks ameeriklasel kõige mõistlikum minna šoppama, kui ta soovib osta nii narkootikume, alkoholi kui sigarette. Tabelis on ka Eesti. Ameeriklastel oleks siia asja küll. Iseasi on see, kas algandmeid saab tõepähe võtta. Väljaanne nendib ka ise, et andmete kogumine oli keeruline.

Bloombergi ostukorvis oli:

- pakk sigarette (kõige populaarsem ehk tavalisem mark);

- pudel õlut;

- pudel veini;

- pudel kangemat alkoholi;

- gramm amfetamiinisarnast ergutit (sealhulgas amfetamiin, metamfetamiin ja/või ecstasy;

- gramm kanepit;

- gramm kokaiini;

- gramm opiode (heroiini ja/või oopiumit).

Kongos võib selline ostukorv kokku maksta vaid 18,4 eurot, Norras aga üle 550 euro.

Loomulikult huvitas Bloomberi eelkõige see, kui kallis on üks selline ostukorv võrdluses USAga, kus inimene peaks selle ohtliku koosluse eest välja käima peaaegu kolmandiku oma nädalasest sissetulekust.

Absoltuuses vääringus on kõige odavad hind niisiis Kongos, Hondurases ja Laoses. Paljud odavama ostukorviga riigid jäävad näiteks opioide eksportiva Aasia regiooni ehk Kuldse Kolmnurga lähedusse.

„Kõik sõltub sellest, kui lähedal sa asud tootjale. See võib hinna väga oluliselt alla lüüa," ütles Marylandi ülikooli kriminoloogia osakonna professor.

Seotud lood:

Bloomberg sai oma andned iseenda uuringu, ÜRO Maailma Narkootikumide Raporti ning Maailma Terviseorganisatsiooni andmetest. Palgad võeti riikide 2016. aasta SKT-st. Väljaanne tõdeb, et andmete kogumine on keeruline ning uuringud on tihti ajast maha jäänud, räägivad aastate tagusest olukorrast. Nad ei soovi uuringuga reklaamida illegaalset käitumist. See annab ülevaate majandusest, mis on meie halbade harjumuste taga.

Duke'i ülikooli professor Philip J. Cook toob välja, alkoholi ja tubaka puhul on otsustavaks see, et madala sissetulekuga inimesed võivad küll soovida suitsetada Marlborot ja juua Heinekeni, aga otsivad neile siiski odavama alternatiivi. „Madala sissetulekuga riikides on madalad hinnad just enim ostetud toodetel, sest neid jaksavad tarbijad osta."

Tabelis ei ole palju üllatavat. Suure sissetulekuga riikides nagu Luksemburg ja Šveits saab oma sissetuleku eest osta kõige enam tervist kahjustavat kraami. Madalate palkadega riikidest tulijatel on olukord siiski keerulisem. Tabelist on välja jäänud Venezuela, kus hullumeelne inflatsioon on kaasa toonud olukorra, kus inimene peab pudeli õlle, paki sigarettide ning grammi kokaiini eest välja käima 17-kordse nädalapalga.

Eesti on selles pingereas 35. kohal. Jubeda ostukorvi saaks meil Bloombergi arvutuste kohaselt kätte 197,4 euro eest.

Eks sellised tabelid ole tihti ka meelelahutuslikud, sest kasutatud on palju nö keskmisi ja ka vääraid andmeid. Võtame kas või eestlaste nädala sissetuleku ehk 322,1 eurot. Kui paljud meist sellise summa kätte saavad?

Mingi indikatsiooni see tabel siiski annab ja ameeriklasi siia alko-narko-suitsurallile meelitada võib.