Kohtutäitur Rocki Alberti sõnul hakkas isiklike tagatiste menetluste arv eelmise aasta suvel märgatavalt kasvama ning kerib tänase päevani tuure juurde, kirjutas Äripäev.

"Kaudselt arvestades minu enda praktika järgi jääb see protsent ehk alla kümne laenude arvust," ütles Albert ja selgitas, et täiturid ei pruugigi teada, et järjekordse haamri alla läinud eluaseme näol on tegemist ettevõtte laenu lisatagatisega, kui see just kuskilt lepingust või paralleelselt ettevõtte kohta käiva menetlusega välja ei tule.

Küsimustele, kui suurel osal ettevõtte laenudest on lisatagatiseks isiklik käendus või kinnisvara ja milline on nende keskmine väärtus, Äripäev pankadelt vastust ei saanud.

Swedbanki väikeettevõtete osakonna juhi Krõõt Kilvet-Rootemani sõnul on isikliku kinnisvara tagatiseks seadmine eriti levinud just väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, kus ettevõtte omanik ja vahel ka pere annab oma isikliku vara tagatiseks, et saada paremaid laenutingimusi.

"Leia ükskõik missugune teine võimalus, aga oma kodu panti ei panda, see on kõige suurem lollus, mida teha saab, sest mitte kunagi ei tea, mis kas või sinust sõltumatutel põhjustel juhtuda võib," andis teistele ettevõtjatele tagantjärele soovituse aastaid edukalt tegutsenud firma anonüümsust palunud omanik, kes seisab nüüd silmitsi nii oma ettevõtte kui ka isikliku pankrotiga.