Islandi ainsa miljardäri uskumatu elu. Ta kaotas kõik, sai vihatuimaks meheks riigis, aga tõusis taas
Björgólfur Thor Björgólfsson on Islandi ainus miljardär. Ta saavutas sellise staatuse ametlikult 2005. aastal ja elas laia elu. Oma neljakümnendat sünnipäeva tähistas mees Jamaikal, kuhu toimetas lennukiga ka oma 120 sõpra. Esinejate seas olid Ziggy Marley ja 50 Cent. Ta oli planeedi Maa 250 rikkama inimese seas ja see oli tal võtnud aega vaid aastakümne jagu, et sinna ronida. Tal olid ärid nii Bulgaarias kui USAs. Siis tuli globaalne majanduskriis ja ta kaotas peaaegu kõik.
Täna on Björgólfur Thor Björgólfsson taas miljardär. Muide, tema vanavanaisa, vanaisa ja isa kõik on läinud pankrotti.
Isa oli petis
Björgólfur Thor Björgólfsson sündis 1967. aasta 19. märtsil Reykjavikis. Ta sündis niisiis perre, mil oli pikk äri tegemise taust, lisaks tegeleti aktiivselt ka poliitilisel areenil. Tema vanavanaisa, Taanis sündinud Thor Jensen, aitas Islandile tuua kapitalismi.
Thori vanaisa, jälle Thor Jensen, pääses kaks korda pankrotist. Ühest tema pojast sai väikese riigi peaminister. Teisest pojast USA suursaadik. Thori isa oli pärit töölisklassist, kuid temast sai hiljem riigi suuruselt teise laevafirma Hafskip juht. Isa lõpetas aga sellega, et ta vahistati ja esitati süüdistus pettuses ning vara omastamises. Talle määrati 12-kuune tingimisi vabadusekaotus.
Rikkaks Venemaal
Björgólfur Thor Björgólfsson soovis isa reputatsiooni taastada, aga ka ise tegusid teha. Pärast kooli ja õpinguid USAs kolis ta kümneks aastaks Venemaale. Olid 90ndate algusajad ja Nõukogude Liidu kokkukukkumisega koos ehitas ta seal üles õlle ja karastusjookide äri. Tema edu sel väga keerulisel perioodil pani inimesi küsima, ega tal ole seost Venemaa maffiaga. Ta on seda ise alati eitanud. 2002. aastal müüs ta oma äri 100 miljoni dollariga Heinekenile ja suundus tagasi Islandile. Koos isaga ostsid nad 46-protsendilise osaluse Landsbanki pangas. Nad oleks võinud kasutada Heinekeni tehingu raha ja pisut ka kasutasid, aga raha laenati ka rivaalitsevalt pangalt.
Suur laenaja jäi hätta
Björgólfur Thor Björgólfsson oli väga kõva laenaja ja pani muudkui oma vara pandiks. Tal oli tippajal üle 40 ettevõtte samal ajal. 2007. aastal pani ta kokku 6,5 miljardit dollarit, et osta geneeriliste ravimitega tegelev Actavis. Oli krediidimulli tippaeg ja pangad võitlesid, et talle raha laenata. Deutsche Bank soovis finantseerida 5,4 miljardiga Actavise võlgu.
Me teame hästi, mis edasi sai. Krediidimull lõhkes. Finantskriis algas. Deutsche soovis, et islandlane paneks lauale rohkem oma raha. Thor laenas 230 miljonit omaenda pangalt. Ta sai viimase raha kätte 30. septembril aastal 2008. Siis lendas fekaal korralikult ventilaatorisse.
2008. aasta 3. oktoobril oli Islandi president Olafur Ragnar Grímsson paanikas. Riik oli kriisi tõttu tõsises hädas. Valitsus oli juba üle võtnud ühe riigi suurima panga, nüüd oli jamas ka Landsbanki. Grímsson helistas Thorire Londonisse ja palus tal koju naasta. Kohe. Järgmise 72 tunni jooksul võttis riik Landsbanki üle. Nädala lõpuks oli riik peaaegu pankrotis. Riigi valuuta oli väärtusetu. Aktsiaturg suletud. Tuhanded inimesed kaotasid nii töö kui säästud. Thorist sai riigi vihatuim mees. Paljud süüdistasid teda isiklikult riiki tabanud katastroofis.
Vara oli miinuses
Ka Thori võlausaldajad olid maruvihased. Tema ettevõtted olid 10 miljardit võlgu ja ta oli isiklikult garanteerinud sellest miljardi jagu. Tema vara väärtus oli varem 3,5 miljardit, nüüd oli see miinuses.
Aga aastal 2015 oli mees taas miljardäride rivis tagasi. Kuidas? Tema taassünni võtmeks oli too sama ravimifirma Actavis. Selgi ettevõttel olid kriisi ajal suured probleemid. Ravimeid tootis New Jerseys asuv tehas, kes kutsus kõik ravimid tagasi. Tagasi astus tegevjuht, kes kaebas Thori kohtusse. Thor vastas samaga. Kui ettevõte oleks raskel ajal olnud maksevõimeline, siis oleks Thorilt firma osalus ära võetud. Pangad tegid nüüd Thoriga koostööd, sest ka neil oli Actavise võimaliku hukuga palju kaotada.
Lisaks muudele jamadele oli Thoril kuklas ka tema isa 350 miljoniline võlg, mida ta oli isiklikult käendanud. Tema kreeditorid ei soovinud aga müüa vara tunduvalt odavamalt kui nende tegelik väärtus olla võiks. Thor ei soovinud minna pankrotti nagu tema eelkäijad.
Londoni kohtumine ja saatuslik kõne
2010. aasta juulikuus kohtusid Londonis 100 advokaati, konsultanti, pankurit ja restruktureerimise eksperti, kes kõik esindasid Thori võlausaldajaid. Nende plaan oli mehe võlg restruktureerida. Thor lubas, et ta ei laena raha enne kui ta on miljardilise võla ära maksnud. Kui tehing sai paberile, siis andsid pangad talle tagasi ühe maja Reykjavikis ja suvila Thingvelliris. Thor pidi aga müüma jahi, eralennuki ja Ferrari. Sellest saadi vaid 15 miljonit dollarit. Thori kreeditorid pidid saama ka kõigist Thori firmadest makstavad dividendid, Actavise omad samuti. Müügi korral muidugi saaks nad samuti oma noosi.
2011. aastal helistas Thorile Siggi Olafsson, endine Actavise tegevjuht, kes töötas nüüd Watson Pharmaceuticalsis. Olafsson ja tema ülemus soovisid uurida võimalust osta Actavis. 2012. aastal maksidki nad firma eest 6 miljardit dollarit. Deutsche Bank sai 5,4 miljardit, Thori võlausaldajad said esimese tagasimakse ehk 230 miljonit dollarit. Thor ei soovinud tehinguga raha vaid võttis endale 4,3 miljonit Actavise aktsiat. Nende aktsiate väärtus kasvas kiirelt 700 miljoni dollari peale. See võimaldas tal 2014. aastal võlausaldajatele raha ära maksta. Täna on ta väärt 2,2 miljardit dollarit, aga see on juba lugu mõneks teiseks korraks.
