Järgneb usutlus Jaan Pillesaarega.

Kuidas Teie enda ettevõtte tippjuhtide palku ja lisatasusid kujundate?

Tasu peab olema õiglane ja turuga kooskõlas. Minu eesmärk on see, et meie firmade inimesed teeniksid hea töö korral meil rohkem kui turul. Helmeses näiteks on paljudel juhtidel ja töötajatel kasumi jagamisel põhinev lisatasu, mis seda ka üldjuhul tagab.

Millest erinevate inimeste palgad ja lisatasud sõltuvad?

Enamike töötajate tasu Helmeses koosneb püsitasust ja tulemustasust. Tulemustasu suurus tuleneb kahest peamisest mõõdikust : kliendi rahulolu, mida me mõõdame igas kvartalis, ja tiimi efektiivsus, mida samuti mõõdame igas kvartalis. Juhtide tasuskeemis on lisaks kolmas oluline komponent - meeskonna rahulolu.

Kui oluline on palga ja lisatasude määramisel vaadata, millise käibe ja
rahavooga või bilansiga ettevõtet Teie tegevjuht kantseldab?

Loomulikult on äri suurus ja keerukus oluline. Juhi turuhinna määrab suuresti see, kui paljude klientide, inimeste ja rahade juhtimisega ta edukalt hakkama saab. 10 töötajaga firmat on kordades lihtsam juhtida kui 100 töötajaga firmat. Vajalike teadmiste ja kogemuste hulk selleks erineb
samuti kordades.

Kuivõrd peaks ka riigifirmade ja avaliku sektori tippjuhtide palkade
arvestamisel arvesse võtma ettevõtete käibe, bilansi, rahavoo numbrid?

Riigifirmade juhtimine ei tohiks erineda erafirmade juhtimisest ja riigifirmade juhtide palgad peavad selleks olema turuhindades. Vastasel juhul nende firmade tulemused hakkavad kannatama. Kvaliteetset ettevõtte juhti on vaid väga harva võimalik palgata alla turuhinna.

Kas riigi puhul võiks arvesse võtta näiteks Eesti SKP-d suhestades seda
muuhulgas teiste EL-i liikmesriikide SKP ja tippjuhtide palkadega?

Ma arvan, et riigijuhtide positsioonide tasustamist ei saa võrrelda ettevõtete juhtide tasustamisega. Seda sellepärast, et riigijuhtidel on rida privileege ja võimalusi, mida ettevõtete juhtidel ei ole. Kui
eraettevõtte juht teeb halbu otsuseid, vahetatakse ta suhteliselt kiiresti välja.

Riigijuhid võivad kehva tööd teha halba tööd palju aastaid, aga kui nad on head populistid, siis ei vaheta neid keegi välja. Enamik valijaid ei ole pädevad hindama riigijuhi tegevuse majanduslikku mõistlikkust.

Seega on loomulik, et riigijuhid teenivad kordades vähem kui eraettevõtete juhid. Hea näide on Itaalia majanduse ära rikkumises olulist rolli omav Berlusconi, kes praegustel valimistel sai ikka kolm korda rohkem hääli riigile mõistlikke otsuseid teinud Monti.

Kui Teil oleks hüpoteetiline võimalus tõsta Eesti peaministri ja ministrite
ehk täitevvõimu kõrgeimate esindajate palku, kas teeksite seda?

Neid tuleks tõsta sel juhul, kui oleks võimalik kokku leppida selged riigimajanduslikud tulemused ja eesmärgid, mille saavutamisest tasu sõltuks.

Eesti peaminister võiks minupoolest saada kümnekordse tasu, juhul kui ta oma otsustega suudab vähendada töötust näiteks kahekordselt, tõsta SKP kasvutempo kahekordseks ja samas langetada riigi osakaalu majanduses. Need saavutused oleks täiesti võimalikud, kui peaministri töötasu ei sõltuks mitte valijate häältest, vaid valijate majanduslikust heaolust.

Teiste sõnadega, riigi efektiivsusest.

Miks ja kui palju tasusid kergitaksite?

Vähendaksin valitsusliikmete arvu kordades ja suurendaksin palku kordades. Eesti suurune riik ei vaja sellist hiiglaslikku riigiaparaati. Enamik parlamendiliikmete ja omavalitsuste tegevusest kahjuks ei kuulu selle 20% tegevuste hulka, mis annab 80% tulemusest.

Seega on võimalik oluline töö ära teha vähema arvu inimestega, kellele võiks siis ka vastavalt rohkem tasu maksta. Riigi võit oleks selles, et vabanenud inimesed saaksid tööle asuda erasektoris ja tuua riigile täiendavaid maksutulusid.

Kuidas Teie EAS-i uue juhi ja teiste riigifirmade juhatuse liikmete palkadesse suhtute?

EAS ei ole tegelikult firma, vaid amet. EAS eesmärk ei ole omanikule raha teenida, vaid teostada pöördmaksustamist. Pöördmaksustamise otsuste tegemiseks on ärist ja ettevõtlusest arusaamine oluline ja seega on firmajuhiga võrreldav palgatase EAS juhtkonnas õigustatud.

Pöördmaksustamine ise on riigijuhtimise seisukohalt kahjuks halb valik. Palju kasulikum riigile on vähendada kõigi firmade maksukoormust toetuste summa võrra. Lisaks kogumise ja jagamise kuludele rikuvad valitud firmadele antavad toetused vabaturu toimimist ja toovad tervikmajandusele
seega rohkem kahju kui kasu.