IT-ettevõtja: eduta töötajat, kes suudab oma ametikoha ära automatiseerida!
Andmete kogumisest peab kasu olema
Hiljuti toimunud tööstuse digitaliseerimise konverentsil „Industry 4.0 praktikas" rääkisid erinevate riikide ülikoolide esindajad, kuidas ettevõtted on nende poole pöördunud selleks, et abi saada näiteks materjalide targemaks töötlemiseks (nt filtreerimisel), andmete paremaks kasutamiseks või uute tehnoloogiate rakendamiseks.
Tänapäevases tootmises tekib tohutul hulgal andmeid, aga neid ei osata piisavalt ära kasutada. Andmeanalüütika on ettevõtte tuleviku prognoosimisel kesksel kohal, kuid andmete kogumise kvaliteet pole meil piisav. Tihti on andmed struktureerimata kujul inimeste elektroonilistes postkastides, erinevates suhtluskanalites või, veel hullem, kellegi peas. Sellistest andmetest ei ole ettevõttele kasu, kuna neid ei saa kasutada otsuste tegemisel, tihti rändab see info koos konkreetse töötajaga (halvimal juhul konkurendi juurde). Selles osas saavad ülikoolid ja IT-ettevõtted tööstusettevõtteid toetada. Ärge peljake abi küsida, sest nõu küsimine on enamasti tasuta, ja aitab teha paremaid otsuseid.
Ka minu ettevõttes on andmetel toormaterjalina oluline roll. Tegeleme tarkvararobootikaga, mis tähendab, et liigutame andmeid ühest kohast teise nagu füüsilised robotid liigutavad tooteid. Neid vahepeal rikastades või modifitseerides. Aitame tööstusettevõtetel diagnoosida, mida on vaja muuta, tootmises olevat potentsiaali maksimaalselt ära kasutada ja uusi seadmeid soetamata efektiivselt töötada. Muidugi, vahel on kõige kiirem tee eduni just masinapargi uuendamine.
Palju räägitakse tehisintellektist, mis tegelikult tähendab peamiselt masinõppe võimaluste kasutamist. Minu definitsiooni järgi on tehisintellekt virtuaalne robot, kes suudab leida probleemi ja selle iseseisvalt lahendada. Sellist tegelast maailmas olemas ei ole ja meie eluajal tõenäoliselt ei teki ka. Tihti selgub, et tehisintellekti lahendusi otsiv ettevõte vajab tegelikult planeerimis- ja optimeerimisülesande lahendamist.
Kas kulutada äriprojektile või IT-projektile?
Tuleme tagasi algusse. Konverentsi kuulajaskonda huvitas, mida soovitaksin tööstusettevõttele, kes on valmis digitaliseerimisse investeerima mitte rohkem kui 10 000 eurot. Esimese asjana tuleb välja selgitada, mis on digitaliseerimisel konkreetne ärivajadus, päris äriprojekt, mitte IT-projekt. Vahe on selles, et IT-projekt on uute litsentside ostmine või väikese funktsionaalsuse juurde arendamine, samas kui äriline projekt baseerub reaalsetel tasuvusarvutusel ja vajadusel midagi paremaks või efektiivsemaks muuta. Olgu see siis müügis, tootmises või raamatupidamises. Tähtis on meeles pidada seda, et ettevõttes peab info liikuma osakondade vahel ja mitte seisma „silotornides", kust seda nobedad näpud liigutavad.
Praegu on õige hetk mõelda ka sellele, kas ja kuidas ma digitaalses maailmas kliendile välja paistan. Kindlasti tuleb üle vaadata, milline peaks ettevõtte koduleht välja nägema vastavalt sihtturu eripäradele (näiteks Saksa turul eeldatakse, et veebilehel on Impressum ja Privacy policy). Loomulikult tahate te teada, kes on veebilehte külastanud, et neile pakkumisi saata - on olemas tasuta versioonidega tarkvarad, mida kerge vaevaga on kodulehele võimalik lisada (näiteks Leadfeeder, Clearbit, Hubspot). Ka sotsiaalmeediat tuleb kasutada sihipäraselt, et oma kodulehe külastatavust tõsta.
Olen kogenud, et ettevõtete kitsaskohtadeks on kliendi/tarnija suhtluse ühes kanalis hoidmine ehk infot valdab liiga väike hulk inimesi, kehv planeerimine (näiteks tarnimisel) ning puudulik erinevate kasutusel olevate tarkvarade integreerimine. Ühesõnaga, kõige olulisem on igasuguse IT investeeringu puhul vaadata, millist ärivajadust see lahendab, siis on ka kasutegurit ja tasuvust lihtsam mõõta.
Tööjõumahukat tootmist saab tõhustada innovatsiooniga. Uue ärimudeli ülesehitamisel peab fookuses olema efektiivsuse suurendamine. Kiirendamaks ärimudelite muutmist, on riik pakkunud mõningaid toetusmeetmeid - praegu pean silmas EAS-i pakutavat digidiagnostika toetust. See on hea võimalus saada koos eksperdi abiga pilt ette enda ettevõtte äri- ning investeeringuvajadustest.
Ning lõpetuseks, edutage ametiredelil neid, kes suudavad oma töökoha ära automatiseerida. Neid inimesi on tegelikult liiga vähe, kes reaalselt tahaks oma tööandja juures midagi paremaks ja efektiivsemaks teha - kardetakse oma töökoha pärast. Meil on vaja, et Eesti tööstusettevõtetes tekiks kõrgema lisandväärtusega töökohti.
