Peaminister Matteo Renzi lubas referendumi ei tulemuse korral tagasi astuda. Sellele võivad järgneda erakorralised parlamendivalimised, mis võivad kujuneda edukaks Viie Tähe Liikumisele. Seda eurovastast tuhmitust juhib endine koomik Beppe Grillo.

Poliitika fassaadi taga on Itaalia püsiprobleemid – kestev majanduse nõrkus ja akuutsema probleemine pangandussektori vilets olukord.
Renzi ebaedu korral võib käivituda ahelreaktsioon, mis võib anda majandusele tõsise löögi, kirjutab BBC.

Itaalia pangad on hetkel euroala tuntuim probleem. Pangad ägavad kunagi antud ja hiljem halvaks läinud laenude koorma all. Tõenäoliselt ei maksta neid halbu laene kunagi täies mahus tagasi.

Pangad võivad välguna lüüa majandust. Tõeliselt suitsevaks finantsvulkaaniks muudavad Itaalia aga selle majanduse suurus ja valitsuse võlakirjade turu maht.

Itaalia on euroala suuruselt kolmas majandus. Itaalia valitsuse võlakoormus on euroala suuremate seas. Ühe mõõdiku alusel on see euroala suurim.

Probleemide lähteallikas on Itaalia kaks aastakümmet kestnud majanduse paigalseis. Majanduse kogutoodang on umbes kaheksa protsenti väiksem kui rahvusvahelise finantskriisi eel. Majandus on umbes sama suur kui aastatuhande vahetuse ajal.

Seetõttu on valitsusel raskem saada täiendavat maksutulu, et suruda valitsuse võlakoormust alla. Ka ettevõtetel on raske teenindada puuduva kasvu tingimustes laene. Selle tulemusel istub Itaalia pankade bilansis 360 miljardi euro ulatuses halbu laene. Halbade laenude suurus võrdub viiendikuga Itaalia majandusese kogutoodangust.

Itaalia pankrotiseadus on vilets, mis muudab laenuvõtja maksejõuetuse korral üliaeglaseks pankade raha tagasisaamise protsessi. Renzi valitsemise ajal seda seadust muudeti, kuid elluviimine võtab aega.
Pangad võiksid halvad laenud investoritele müüa. Kuna laenude tagasisaamise protsess on aeglane, nõutaks sellistel tehingutel suuri allahindlusi. See tooks pankadele kaela hiigelkahjumid ja lööks kapitalipuhvreid.

Suur halbade laenude osakaal ja pankade vilets kapitaliseeritus on piiranud pankade võimet anda uusi laene, mida oleks vaja majanduskasvu kiirendamiseks.

Halvimal juhul võib mõne suurpanga häving tuua kaasa laiaulatusliku finantskriisi.

Pangad võiksid kaasata värsket kapitali. Selles osas on pangad olnud üliaeglased ja lähenev poliitiline ebaselgus muudab väljavaated investoritelt värske raha saamiseks veelgi ebaselgemaks.
Viie Tähe Liikumine on euro-vastane, mis ei tähenda Renzi kaotuse korral küll kohest euroalalt lahkumist.

Euroopa Komisjoni korraldatud korduvad uuringud on näidanud, et itaallased pooldavad ülekaalukalt euro kasutust. Kuid vaadates Brexitit ja Trumpi võitu, siis kas avaliku arvamuse küsitluse tulemused on tõsiselt võetavad?

Itaalia valitsus saaks päästa oma maa pangad, kuid sellega on kaks probleemi – üks rahaline ja teine õiguslik.

Itaalia valitsuse rahaasjad on nii nigelad, et pankade päästmiseks ei saa täiendavalt võlakoormat suurendada. Õiguslikuks takistuseks on Euroopa Liidu reeglid, mis nõuab, et panga kreeditorid, eelkõige võlakirjaomanikud peavad kandma kahju enne kui panku maksumaksja rahaga turgutatakse.

Tavaliselt on võlakirjaomanikud professionaalsed investorid, kes peaksid panku paremini jälgima ja sundima neid mitte võtma liigseid riske. Lisaks peaksid nad tänu riskide hajutamisele paremini hakkama saama kahjumite kandmisega.

Itaalia eripäraks on see, et palju võlakirju on väikeinvestorite käes. Järgides EL reegleid ja lastes kanda võlakirjaomanikel kahju oleks Itaalias ebapopulaarne ja paljude arvates ka ebaõiglane.