Itaalia pank: Balti riigid euro osas liiga optimistlikud

 (10)
Euroraha
Corbis/Scanpix

Itaalia suurim pank UniCredit hindab Balti riikide plaane euroalaga 2011. või 2012. aastal liituda “optimistlikeks”.

Leedu loodab euroalaga liituda pärast 2010. aastat, Eesti 2011. ja Läti 2012. või 2013. aastal. Kõik Balti riigid on juba vahetuskursimehhanismi (ERM) liikmed, samas on kõik riigid pidanud hüppeliselt kasvanud inflatsiooni tõttu liitumisplaanidest seni loobuma, kirjutab Bloomberg.com.

Inflatsioon on eurole ülemineku enamiku Kesk- ja Ida-Euroopa riikide puhul lükanud aastatesse 2013-2014, väidab UniCredit.

Ungari, Poola ja Tšehhi, kes liitusid Euroopa Liiduga (EL) aastal 2004, saavad UniCrediti hinnangul euro kasutusele võtta 2013. aastal.

Bulgaaria ja Rumeenia, kes liitusid EL-iga 2007. aastal, võib euroalaga liituda aastal 2014.

“Euro kasutuselevõtt on enamikule 2004. ja 2007. aastal EL-iga liitunud riikidele väga oluline,” märgib pank. “Inflatsioonikriteeriumi täitmine on omaette väljakutse, sest hinnasurvet on märgata peaaegu kõigis Kesk- ja Ida-Euroopa riikides.”

Ida-Euroopa on Lääne-Euroopast tunduvalt enam mõjutatud toidukaupade ning kütuste hindade tõusust, kuna sealsed palgad ja elatustase on kehvemad.

Euroopa Keskpanga sõnul jätkub inflatsiooniralli liidu vaeseimas riigis Bulgaarias “järgmistelgi aastatel”, millega riigi hinnatase jõuab “mõne aastaga” teistele blokiriikidele järele.

Bulgaaria inflatsioon oli EL-is märtsis pärast Läti 13,2 protsendi suurust inflatsioonitaset teisel kohal.

Slovakkia sai 7. mail heakskiidu euroga ühinemiseks alates 1. jaanuarist 2009. aastal ning saab 16. euroga ühinenud riigiks. Euroopa Keskpank pole aga kindel, kas riik suudab inflatsiooni ohjata pärast euroga liitumist.

UniCrediti ökonomistid hindavad Slovakkia võimalusi euroga liituda 90-protsendiliseks. Liitumise peavad kinnitama veel juulikuus kogunevad rahandusministrid.

Euroopa Keskpanga eelmisel nädalal avaldatud aruande kohaselt oli Eesti 12 kuu keskmine inflatsiooni tase vaatlusperioodil — aprillist 2007 kuni märtsini 2008 — 8,3 protsenti. Maastrichti kriteeriumi väärtus oli vaadeldaval perioodil 3,2 protsenti.

Samas oli Eesti valitsussektori eelarve ülejääk 2007. aastal 2,8 protsenti SKP-st, mis vastavalt Maastrichti kriteeriumitele võib olla kuni 3 protsendiga defitsiidis.

Valitsuse võlg võib vastavalt kriteeriumile moodustada kuni 60 protsenti SKP-st või olema alaneva trendiga — Eesti valitsuse võla tase oli 2007. aastal 3,4 protsenti SKP-st.