Itaalias käärib Euroopa uus kriis

 (12)
Itaalias käärib Euroopa uus kriis
Foto: Andres Eilart

Brittide hääletuse järgne turutorm on toonud nähtavale ka teise suurima ohu Euroopa Liidu majanduslikule ühtsusele: Itaalia.

Pärast Brexiti referendumit langes Itaalia pankade aktsiate väärtus kolmandiku võrra. See oli valus hoop riigile, mis pole Eurostati andmeil suutnud 20 aastat saavutada loodetud kasvunumbreid ja mille tootlikkus on kümne aasta jooksul Euroopa keskmisest aina rohkem maha jäänud. Kuid kõige kõnekam Itaalia kehva olukorra märk on riigivõlg, mis Business Insideri andmeil on võrdne 140 protsendiga Itaalia SKT-st. Euroala riikide seas on suurem võlg ainult Kreekal.

Paljude analüütikute sõnul on Itaalia pangandus praegu kahtlemata Euroopa nõrgim. Sealsetele pankadele kuulub ligi 380 miljardi euro väärtuses halbu laene, mis moodustab lausa kolmandiku kõigist Euroopa Liidu laenudest, mida tõenäoliselt tagasi ei maksta. Sümboolne on seegi, et Euroopa Keskpanga suurim murelaps on ühtlasi maailma vanim pank, Monte dei Paschi di Siena, mille portfellis on 47 miljardi euro väärtuses halbu laene.

Itaalia peaministri Matteo Renzi plaan toetada panku mitme miljardi euroga on põrkunud nüüd valjult vastu Brüsseli reegleid. Nimelt kehtestati sel aastal Euroopa Liidu rahandusministrite nõusolekul direktiiv, mis keelab just taolised hiidsissemaksed pankadesse, vältimaks 2008. aasta majanduskriisis tehtud vigu.

Saksa kantsler Angela Merkel teatas nädalavahetusel kindlalt, et Euroopa Komisjon ei kavatse direktiivi reegleid muuta ning maksumaksjate raha sellisel määral kasutamist lubada. Renzi, keda Business Insideri väitel kutsutakse siseringides "lammutajaks", ähvardab sissemakse pankadesse aga siiski läbi viia.

Lisaks majanduslikule kriisile ohustab Itaaliat ka poliitiline kriis: oktoobris ootab itaallasi samuti ees referendum, sedapuhku senatite süsteemi muutmiseks põhiseaduses. Peaminister Matteo Renzi ja tema vasaktsentristliku Demokraatliku Partei arvates on senatireform hädavajalik, sest see lihtsustab seaduste kehtestamist ning vähendab Silvio Berlusconi võimuajast tuttavat "pöörlevate uste" poliitikat, ehk erasektori ja valitsuse segunemist. Opositsiooni tugev vastuseis reformidele võib Itaalia oktoobris aga taaskord poliitilisse kaosesse paisata.