Ivar Raig: aktsiisitõus peaks käima vaid koos palgatõusuga

 (25)
EURODEBATT
Ivar RaigFoto: Karin Kaljuläte

Kui tõsta aktsiise, peaks see käima vaid koos palkade üleüldise tõusu või tõstmisega, ütles majandusekspert Ivar Raig uue valitsuse koalitsioonileppe kohta, milles nähakse ette 300 miljoni euro leidmine riigieelarvesse aktsiiside, peamiselt kütuseaktsiisi tõstmise kaudu.

"Eesti elanike sissetulekute tase tuleb viia Euroopa keskmisele lähemale," ütles Raig ajalehele Pealinn. Tema sõnul peaks Eestis julgemalt palkasid tõstma ja seega peaks ka aktsiiside tõus käima ainuüksi paralleelselt sissetulekute üldise kasvuga. Teisisõnu, kui palgad järsult ei suurene, ei tohiks ka järsult kütuseaktsiisi tõsta. "See on hea idee, ma kindlasti toetan seda," ütles Raig mõtte kohta tõsta alampalk 1000 euroni, mille eestkõnelejatena on tuntud nii ettevõtjast ekspankur Indrek Neivelt kui ka Keskerakond.

Raigi sõnul ei maksa aga loota, et euroliit Eestit pürgimustes elanike sissetulekuid suurendada, kuigivõrd toetaks. Euroliidu huvides oleks, et Eesti jääks jätkuvalt odava tööjõuga maaks ja ühtlasi ka rikkamate, kuid pöördumatult vananeva rahvastikuga euromaade tööjõudoonoriks.

"Las Bulgaaria või Rumeenia või ka Poola jäävad selleks doonoriks, aga meie peame sealt välja rabelema," ütles Raig, kelle arvates oleks järsk palkade kasvatamine sellel väljarabelemisel oluliseks vahendiks. Tema sõnul peaks Eesti ka euroliidust saadavaid toetusi võimalikult palju investeerima konkreetsetelt inimestesse, nende kvaliteedi tõstmisesse tööjõuturul, koolitustesse, olmetingimuste parandamisse jne, aga mitte ei peaks raha valama uutesse, maanteesõlmede-sarnastesse hiigelobjektidesse asfalti või betooni.

"Kui uus valitsus tahab püsida, siis peaks ta kindlasti valima sotsiaalliberaalse suuna, konservatismi ei tohiks kalduda ja ma olen kindel, et meie isamaa elaks selle üles," lisas Raig. "Ma soovitaksin ka koalitsioonilepingus uuel valitsusel paljud numbrid lahtiseks jätta, olgu need siis maksumäärad või midagi muud, et saaks iga aasta lõpus olukorra majanduses ja rahanduses uuesti üle hinnata ning vajadusel korrektiive teha."

Uus valitsuslepe sisaldavat väidetavalt ka võimalust erastada julgeolekuliselt vähem olulisemaid, seni veel riigile kuuluvaid äriühinguid. "Ma arvan, et selle taga on sotside kulutaotlused ja nendele tuleb nüüd erastamise kaudu katteallikad leida," märkis Raig. "Ma soovitaksin siiski väga ettevaatlik olla, sest raudtee erastamisega ühe korra juba lõigati näppu, ja ma ei näe ka Eestis väheolulisi ettevõtteid, mis oleksid seni erastamata. Aga raudtee, energia, sadamad - nende erastamine oleks vägagi julgeolekuriskantne."

Mis puudutab koalitsioonilepingu ülejäänud, vähem olulisi majanduspunkte, siis märkis Raig, et tegu on puhtal kujul kosmeetikaga. Näiteks otsitakse sotsiaalmaksu üheprotsendise vähendamise abil kompromissi ettevõtjatega ja püütakse neile meeldida. Raig lisas, et ta suhtub üldiselt sotsmaksu vähendamisse skeptiliselt ja ta pooldab pigem ametiühingute ettepanekut, et töötajatele tuleb taastada esimeste haiguspäevade hüvitamine. See oleks kokkuvõtteks kasulikum kõigile: nii töövõtjatele kui -andjatele.

Asjaolule, et aktsiisitõusud neelavad uue valitsuse pakutavad üksikud väikesed kompvekid kohe alla, juhtis hiljuti tähelepanu ka riigikogu EKRE fraktsiooni aseesimees Henn Põlluaas. Ta kirjutas, et "praegu välja pakutud toetused kaotavad oma mõjujõu kavandatavate aktsiiside tõstmise ja teiste sarnaste katteallikate tekitamise tõttu, millest koalitsiooniläbirääkimisi pidavad erakonnad oma valimiskampaaniates ilusate lubaduste juures rahvale sõnagi ei rääkinud. Seetõttu võib öelda, et tegemist on valimislubaduste rikkumisega juba enne, kui lubadusi on hakatud ellugi viima."