„Selge on see, et me peame kindlasti säilitama Eesti kroonid, kõik need 87,4 miljardit, mis hetkel käibel on. Mündid müntideks, kuid miljardid kroonid tuleb hoida paberil alles tulevikuks, kuna ei tea ju mis tuleb. See on kindel deklaratsioon mille kohapealt saame kokku leppida. Me ei tea kuna eurotsoon laguneb, me ei tea kuidas seda tehakse, tegemist on poliitiliste otsustega. Meil peab selleks olema valmisolek kiiresti luua uus rahasüsteem, kas tahame astuda uude nõrka eurotsooni, võtta kasutusele Rootsi kroon või minna tagasi meie oma Koidulate ja Jakobsonide juurde,“ rääkis Raig.

Eurokriitikute seminaril „Kriis eurotsoonis ja üleminek kroonilt eurole“ Linnaraamatukogus võttis Raig sõna eurokriitikute poolt ning leidis selgelt, et eurotsoon ei jää püsima, kuid on ebaselge veel kuna see rahaliit laguneb.

„Ei saa ju öelda, et rahaliit laguneb aasta või kolme või seitsme pärast, kuid selleks peab olema valmis, kuna lagunemine toimub. Eurotsoon on vaid rahaühendus, kuid sel puudub täielikult ühine maksusüsteem ja rahanduspoliitika,“ rääkis Raig.

Professor lisas, et Saksamaa ütleb kindlasti eurole ei, kui maksumaksja kohustus muude riikide võlgu maksta veelgi kasvab.

„See on siis hetkel, mil abipaketti hakkavad vajama Prantsusmaa ja Itaalia. Ajaloos ei ole näidet kus ühisraha peaks vastu ilma selle seotuseta ühe liitriigi külge. Milton Friedman on öelnud et poliitiline liit peaks rajama tee rahaliiduks, kuid rahaliit mis on tehtud ebasoodsates tingimustes tekitab barjääre poliitilise ühtsuse saavutamimseks. Eesti on ju olnud Rootsi kuningriigi liige ning kui eurotsoon kaob, kroon on põletatud siis on ka võimalik, et Eesti liitub Skandinaavia kroonipiirkonnaga,“ lisas Raig.

„Euro saaks jääda püsima vaid föderaalriigi loomisel, kuid seda ei tule sest ükski normaalne rahvas ei oleks sellise liiduga nõus. Ma ei saa lihtsalt aru, et miks meie juhid soovivad just nüüd euroga liituda, samal ajal kui kõik teooriad ja loogikad ütlevad, et rahaliiduga tuleks liituda mitte kriisi põhjas, kui me Maastrichti kriteeriumid täitsime, vaid ikka kõrghetkel. Euro ei ole mitte ainult raha vaid ka rahasüsteem ja majandussüsteem ning euro kindlasti tõstab hindu. Meie poliitikud ja ka ajakirjanikud räägivad aga ikka, et euro ei tõsta hindu. Isegi lapsed lasteaias teavad, et tõde on vastupidine,“ sõnas Raig.

Raigi hinnangul on meil mitu viisi kuidas selle kriisi ja rahaliiduga toimetada. Esimene neist on föderaalriik, mille suunas Euroopa kesksed riigid hetkel töötavad, teine on nii nimetatud „tugeva euro“ ja „nõrga euro“ riikide eraldamine ning kolmandaks on täiesti reaalne võimalus siduda ennast veelgi enam Skandinaaviaga ning võtta kasutusele Rootsi kroon.

„Minu seisukoht on, et kriis eurotsoonis süveneb veelgi ning riigid teevad lepinguid ja plaane, et alustada Euroopa liitriigi loomisega. Euro siis kuidagi säilub, elab üle ning on käibel edasi,“ kinnitas professor.