"Eurotsooniga ühinemine on ette võetud täiesti valel ajal. Siis, kui valitsus oleks pidanud inflatsiooni vähendama ja kokku hoidma, öeldi, et me seda ei tee ja me saame viie rikkama riigi hulka, mis oli selge bluff ja vale majanduspoliitika, kuna siis oleks pidanud piirama kulutusi," rääkis Raig Delfile.

"Nüüd, kui teised riigid tegid kulutusi majanduse stimuleerimiseks, otsustasime meie, et piirame kulutusi ja püüame eurot kätte saada."

Eurotsooniga liitumise optimaalne liitumise aeg oleks Raigi sõnul olnud uue majandustsükli tõusu lõpus, kuna praegu võib kriis Eesti majanduses veelgi süveneda.

"Räägitud on investeeringute suurenemisest. Mõelge ise, kui euro langeb nagu kolinal, siis miks peaks siia investeerima: kui on ebastabiilsus ja euro kurss langeb," sõnas ta.

Euro võib tuua majanduse lühiajalise paranemise, kuid kokkuvõttes astume me Raigi sõnul majandustsooni, mis on allakäigul ja lagunemas.

Küll aga toob euroga ühinemine kasu poliitilises mõttes, kuna see seob meid enam Saksamaa ja teiste Euroopa Liidu tuumikriikidega. "See annab teatud kindluse, et kui majanduskriis peaks veelgi süvenema ja poliitiline olukord Euroopas muutub Eesti jaoks veelgi ebasoodsamaks, siis oleme me nende tuumikriikidega tihedamini seotud ja nemad ka kaitsevad meid."

Kolmanda aspektina tõi Raig välja asjaolu, et Eesti ühinemine rahaliiduga on grammatilises vastuolus põhiseaduse paragrahviga 111, mis ütleb, et Eesti territooriumil on raha emiteerimise õigus vaid Eesti Pangal.