Ivar Raig: visioonikonverentsid on vaid intellektuaalsed harjutused

 (7)
Ivar Raig: visioonikonverentsid on vaid intellektuaalsed harjutused
Päevaleht/Pressifoto, Pille-Riin Pregel

Eurokriitik Ivar Raig on veendunud, et tänu erinevate liitude ja tsoonindega ühte astumisel, on meile jäänud liiga vähe otsustusõigust, et ühtegi visiooni seadustesse suruda.

„Meil on võimalust ise liiga vähe otsustada, et me saaksime väga konkreetseid plaane oma tuleviku suhtes paika panna,“ arvas Tallinna Ülikooli õigusteaduskonna professor Ivar Raig, rääkides Eestile kasvusisioonide ja strateegiliste suundade väljamõtlemimsest.

Küsimus Eesti kasvuvisioonist on tekkinud päevakorrale tänu Arengufondi poolt töös oleva dokumendi kokku kirjutamisest. Aasta algusest peale on umbes tuhat Eesti ärksamat inimest igalt elualalt käinud koos konverentidel ning seminaridel et kirjutada kokku Eesti Kasvuvisioon 2018 nimeline dokument.

„Tegemist on selliste mõttemängudega, millele vaevalt aga valitsus ja parteid suure kiirusega järgi tulevad. Neil mõttemängudel aga ei ole palju kaalu ning vähe on seda väljundit sinna valitsuse juurde,“ lisas Raig.

Raig lisas, et temale on jäänud mulje, et Eesti asjade otsustamine käib ja mõjuhoovad on mujal ehk siis Brüsselis ja Washingtonis.

"Kahjuks jäävad sellised konverentsid ja semimnarid siiski vaid intellektuaalseks harjutuseks," nentis Raig.

Tänu meie liitumisele väga paljude liitude ja tsoonidega, lisas Raig, tõmbub üha koomale see ring, kes meie asju otsustavad.

Seotud lood:

"Raske on sellistes tingimustes kuigi palju mõtteid seadustesse sisse saada. Väga raske on teha nii, et Brüsseli ja Washingtoni kõrvalt ka meil midagi otsustada oleks," nentis professor.

Raig pakkus Arengufondi kasvuvisiooni konverentsil välja ka kolm ettepanekut meie edu ning konkurentsi võime kasvatamiseks ja kindlustamiseks.

"Esiteks tuleks luua ülemaailmne väikeriikide foorum G20 näitel ja nimetada see S20ks. Tegemist oleks ärksamate alla kümne miljoni elanikuga väikeriikide kogumiga, mis tegeleksid just nende riikide probleemidega nii globaliseerumise kui ka rahvusriikide valguses. Viimase aja maailmas, kuid eriti Euroopas on väga tugevalt tulnud võimule rahvuslikud jõud. Ei anta ju aru, mida tähendab globaliseerumine ja Euroopa Liit rahvusriikidele," nentis Raig ja lisas, et kui nõukogude ajal tekkis loomulik vastureaktsioon lollidele otsustele ning iga lollusega kaasa ei mindud, siis nüüd tundub, et meie valitsejad on nii pimestatud Euroopast, et liitutakse iga ettepanekuga ning hävitatakse sellega tugevalt meie rahvusriiki, keelt ja kultuuri.

"Teiseks ettepanekuks on see, et Eesti võiks kutsuda kokku transatlantilise Põhjamaade rahvusvahelise majanduse ja poliitika oganisatsiooni, kus oleksid kambas nii Kanada, Island, Põhjamaad, Eesti, Läti ja Leedu," rääkis Raig.

raigi sõnunl saaks seal hakata arutama meie piirkonnas toimuvat. "Näiteks maavarade haldamist, uute jäävabade laevateede kasutamist põhjapoolusel või põhjamaade majanduse üldist arengut. Tegemist oleks uudse regionaalse koostööga ning võiks olla kasulik kõikidele liikmetele," rääkis professor.

Kolmas idee mille Raig tõstatas visioonikonverentsil oli kõrghariduse temaatiline. "Minu idee läheb kokku mõttega, et meist võiks saada Skype-saar või Tiigri Hüppe saar. Selleks oleks vaja meil arendada loomemajandust. Võiks panna püsti koostöös Põhjamaadega esimese loomemajandus ülikooli," lisas professor.

Raigi sõnul võiks seda teha Tallinna Ülikooli, Kunstiakadeemia, Muusikaakadeemia ja TTÜ arhitektuuri osakonna kokkuliitmisel.

"Saaks teha Põhja-Euroopa parima loomeülikooli või disainiülikooli. Saaksime sedasi katta ühe uue ja võimsa klasteri ning pääseksime Euroopas pildile," lisas Raig.