Ivari Padari kunagised otsused tõid Eestile kaela Euroopa Komisjoni riigiabimenetluse

 (73)
Ivari Padar kodutalus
Ivari Padar Foto: Anni Õnneleid

Euroopa Komisjon on alustanud Eesti suhtes ebaseadusliku riigiabi menetlust seoses kahtlusega, et Tartu Agro on saanud riigilt põllumaad rendile turuhinnast odavamalt. Kunagise põllumajandusminister Ivari Padari otsus jätta maad õigusjärgsele omanikule tagastamata ja anda hoopis rendile Tartu Agrole põhjustas kunagi väikese skandaali, nüüd on see teema jõudnud siis ka Euroopa Komisjoni vaatevälja.

Aastatel 1999-2002 põllumajandusministrina töötanud Padari ajal renditi 3098 hektarit riigile kuuluvat põllumaad sümboolse hinnaga AS Tartu Agrole. Eelnevalt oli vastu võetud otsus seda maad õigusjärgsetele omanikele mitte tagastada. Seejärel Tartu Agro erastati.

Maa tagastamist soovivad õigusjärgsed omanikud on pidanud seejärel Padari vastu visa meediasõda, sellal kui Padar ise eitas valestikäitumist. Kui Maast ilma jäänud Heldur Jaan Tõnissoni esindaja Peeter Schneider ning Helgi Marga esindaja Toomas Marga Padarit valetajaks nimetasid, kui ta 2014. aastal uuesti põllumajandusministriks sai, siis kaebas Padar nad kohtusse, aga kaotas. Kohus leidis, et Padar oli tõesti ministrina valetanud.

1. märtsil sai maaeluministeerium Euroopa Komisjonilt kirja, milles teatati riigiabimenetluse alustamisest seoses Tartu Agrole riigimaa rentimisega.

Seotud lood:

Euroopa Komisjon pole täpsustanud, mida riigiabimenetlus puudutab. Küll aga saatis selle kohta teate Vabaerakonna saadik Artur Talvik. "Euroopa Komisjoni uurimise eesmärk on välja selgitada rendilepingus fikseeritud renditasu ja turupõhiste renditasude vahe, just rendisoodustust käsitleb komisjon ebaseadusliku riigiabina," teatas Talvik.

Riigikogu maaelukomisjoni liige ja korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Talviku teatas, et ministeerium on esitanud Euroopa Komisjonile aasta tagasi olukorda ilustava eksperthinnangu, mis hindas 2015. aastal nende maade turupõhiseks keskmiseks renditasuks üksnes 26,8 eurot/ha. Maa-ameti andmeil olid 2013.-2016. aastal keskmised vahemikus 210-220 eurot/ha.

„Nüüd tahab ministeerium pikendada hetkel veel üheksa aastat kehtivat lepingut aastani 2040,“ ütles Talvik. Ministeerium on kaks kuud tagasi tellinud maa-ametilt uuele enampakkumisele alghinna, ning seekordne alghind 132,3 eurot/ha on ligi viis korda kõrgem kui aasta tagasi Euroopa Komisjonile esitatud hind.

Maaeluministeerium teatas kuu alguses Margale, et maaeluministeerium ei kavanda riigi omandisse jäetud maadele uut avalikku enampakkumist, kuid olemasolev rendileping vajab kaasajastamist ja selleks on maaeluministeerium ja rentnik alustanud läbirääkimisi.

„Riigi vara tuleb erastada või rendile anda üksnes turutingimustel,“ rõhutas Talvik. „Loodan, et Euroopa Komisjon suudab seda probleemi objektiivselt edasi uurida, meie ootame esmalt ära maaeluministri kirjalikud vastused,“ lisas Talvik.