"Ikka on," kinnitas Linna. "Oskan oma seisukohast rääkida küll vaid ja on olnud paremaid-halvemaid aegu, aga tegin ühe asja endale selgeks päris varakult. Ma arvan tundvat Eesti publikut. Ma olen püüdnud pakkuda publikule seda, mida oodatakse. Ja ma olen tulnud toime. On olnud momente, kus rahaasjad on nullis, aga need on seotud tavaliselt investeeringutega. Näiteks Muhu kodu lõputu remont jms. Aga siis lähed reipalt ja teenid raha edasi ja ujud sellest olukorrast välja."

Vastates küsimusele, et kui muusikuna ei ole sissetulekud regulaarsed ja kuidas elu siis planeerida, leidis Iff, et ta on elu jooksul mõistnud - kui vähe on sul tegelikult vaja, et tunda end hästi ja õnnelikuna.

"Mingeid firmasilte ei ole ma kunagi taga ajanud ja tegelikult läheb eluks vähe vaja. Ma ei ole mingi askeet, ikka lubad endale mingit ootamatut toitugi või huvitavat jooki või reisid kuhugi.

Aga me [abikaasaga] raiskame nii pagana vähe! Teeme tihtipeale mingi kolmepäeva-supi ja pole ju vajadust käia hommikust õhtuni poes ja asju kokku osta.

Minu pension mida ma ju ka saan 412 eurot ja sendid peale - tegelikult sellest piisaks et ära elada ja kommunaalkulud ka maksta," kinnitas Ivo Linna.