Jää ähvardab laevatransiidi seisata

 (59)

Erakordselt külm talv ning Soome lahe ootamatult kiire jäätumine ähvardab seisata Eesti laevatransiidi, majandusminister viitab võimalusele, et riik loobub jäämurdjate tellimisest.

Reedel Tallinnas koos olnud jäästaap oli ühel nõul, et Eestit ähvardava kriisiolukorra ärahoidmiseks tuleb riigil toetada jäälõhkujaid 23,5 miljoni krooniga ja rentida lähiajal naaberriikidest kolm jäälõhkujat lisaks, kirjutas Eesti Päevaleht.

Veeteede ameti asepeadirektori Arvo Veskimetsa sõnul otsustas jäästaap pöörduda teede- ja kommunikatsiooniministri ning kriisikomisjoni poole, kuna tegemist on kriisiolukorraga. Lähikuude prognoosi kohaselt jätkub ilmade külmenemine jaanuari lõpuni ning jää kasvab 40-60 sentimeetri paksuseks. Sünoptikute sõnul püsib jää aprillini.

Seetõttu küsib jäästaap Eesti ainsa jäämurdja Tarmo tööshoidmiseks riigilt 15,5 miljonit ning Pärnule kaheksa miljonit krooni juurde.

Hiljemalt kahe nädala pärast on Tarmo ülekoormatud, kuna Soome lahte kattev jäämass kasvab pidevalt. Transiidi säilitamiseks läheks vaja veel vähemalt kaht jäälõhkujat Soome lahele ning üht madala süvisega jäälõhkujat Pärnu lahte.

Pakterminali juhatuse esimees Raivo Vare ütles Postimehele, et ka transiidifirmad on nõus jäälõhkuja soetamist toetama. “Siiski peaks riik ja sadam, kellele me nii infrastruktuuri kasutamise kui ka jäälõhkumise eest maksame, sadamate toimimise eest suutma ise hea seista,” lisas ta.

Peale rahanappuse on probleem ka selles, et naaberriikidest on raske jäämurdjaid rentida. Majandusministeeriumi avalike suhete nõunik Kuldar Väärsi kinnitas ajalehele, et olemas on eelleping ühe Soome jäämurdja kasutamiseks Tallinna lahes.

Samas ütles Veskimets, et ei kujuta ette, millisel lähiriigil võiksid praegu jäälõhkujad rentimiseks vabad olla. Sama kinnitas Postimehele veeteede ameti koordinatsioonikeskuse juhataja Rein Einberg, kelle sõnul võiks kõne alla tulla jäälõhkuja tellimine Kanadast.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Liina Tõnisson ütles reedel Kanal 2 uudistesaatele, et Eesti seisab raske otsuse ees, kas tellida ülikalleid jäämurdjaid juurde või laevatransiidist talveks üldse loobuda.

“Majanduslikud arvestused peavad näitama, kas tasub jääd edasi murda või nimetada tekkinud olukorda ”force majeure’ks” ning loobuda,” nentis Tõnisson.