Jaak Aab: RKAS-il ei ole palju otsustusõigust
Rahandusministeeriumi on tellinud analüüsi, et selgitada välja, kas aktsiaseltsi vorm on RKAS-ile tegutsemiseks piisavalt paindlik ja kas ettekirjutatud reeglid üldse võimaldavad klientidega paindlikult suhelda ning samade üürihindade või halduskulude juures toimetada.
Küsimusi tekitab RKAS-i puhul see, et vaatamata kõigile skandaalidele kasseerivad juhatuse liikmed igal aastal sisse ligikaudu kümme tuhat eurot lisaboonustes.
"Ütleme nii, et omaniku esindajana olen ka kohtunud nõukogu liikmetega, et arutada eelmise juhatuse esimehe küsimust, et otsustada, kas ta saab kompensatsiooni või ei. Juhatuse liikmete palgad ja kompensatsioonid on nõukogu otsustada. Muu personali küsimustega tegeleb juhatus, mul ei ole õigustki seaduslikult sekkuda," ütles Aab.
Samas RKAS-i kasum põhineb riigieelarvel. "Selles rahastamismudelis on omal ajal kokku lepitud, et riigiasutused saavad raha riigieelarvest ja selle raha eest üürivad ruume RKAS-ilt. See tähendab, et valdav osa RKAS-i tulust tuleb riigieelarvest. Eelarve poolest ongi RKAS osa riigi süsteemist, sest ka kõik RKAS-i kaudu tehtavad investeeringud mõjutavad riigieelarve tasakaalu. Sisuliselt on RKAS üks riigile tugiteenuseid pakkuv üksus, millel ei ole palju otsustusõigust," ütles ta.
Riigi kinnisvaraga seotud probleeme süvendab vähenev rahvaarv
Küsimusele, mis on hetkel Eesti riigi kinnisvara suurim murekoht, ütles Aab, et kokkuleppimine, mida me sellega teeme. "Meil on palju kasutut kinnisvara, millega RKAS tegelikult koguaeg tegeleb. Seda tööd teeb ettevõte suhteliselt hästi ning avalikkusele jõuavad lihtsalt enamasti konfliktid. Kinnisvara on riigil nagunii liiga palju. Meile loovutatakse suures mahus kortereid – Praeguse seisuga on riigile loovutatud üle 100 korteri. Üleandmise peamine põhjus on see, et korterite ülalpidamiskulude maksmine käib omanikele üle jõu ja kortereid ei ole võimalik müüa, sest puudub nõudlus."
"Probleem süveneb, sest rahvaarv väheneb ja isegi, kui kogu Eesti rändesaldo muutub püsivalt positiivseks, jätkub tõenäoliselt sarnaselt muu Euroopaga linnastumine, mistõttu maapiirkondades on elupindade tühjenemise jätkumine vältimatu," rääkis ta.
