Jaak Aab tõmbas Vesterbacka tunneliplaanile kriipsu peale. Minister viitas julgeolekuohule ja "ebaselgele" rahastusele

 (138)
Valitsuse pressikonverents
Valitsuse pressikonverentsFoto: Ilmar Saabas

Riigihalduse minister Jaak Aab kavatseb teha valitsusele ettepaneku jätta Soome visionääri ja tunneliprojekti eestvedaja Peter Vesterbacka firma Tallinna-Helsingi tunneli ja tehissaare riigieriplaneering algatamata jätta. Aabi kinnitusel saaks tunnelit ehitada vaid Soome ja Eesti riikide ühise projektina.

Aab tugineb oma ettepanekus arendaja FinEst Bay Area Development OÜ taotlusele, riigi täiendavalt kogutud infole ning koostööle Soome riigiga. „Tunnustan arendajat FinEst Bay Area Development OÜ-d nende ambitsioonika ja innovaatilise plaani eest kahe riigi jaoks olulise ühenduse rajamiseks,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Ent riigile täna teadaoleva info valguses on meil põhjust kahelda selle projekti elluviidavuses nii keskkondlikel, majanduslikel kui ka julgeoleku kaalutlustel. Lisaks on riikidevahelise ühenduse loomine võimalik ainult kahe riigi tahte ja igakülgse koostöö korral. Selleks tuleb enne tunneli kavandamist leppida kokku riikide ühistes huvides.“

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on töötanud Soome riigiga ühiste kavatsuste kokkuleppe saavutamise nimel, läbirääkimised endiselt käivad. Soome soovib tunnelit kavandada riikide juhtimisel, kuid näeb seda enda planeeringutes ja arengukavades kaugema tuleviku, mitte lähiaja projektina. Küll aga on ministri sõnul tunneli rajamine tuleviku perspektiivis tervitatav ja oluline piirkonna arengule. Valitsuskabinet andis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ülesande töötada edasi ühiste kavatsuste kokkuleppe sõlmimiseks Soome riigiga.

Seotud lood:

Olles konsulteerinud Soome riigi, teiste ministeeriumite ning valdkondlike ametiasutuste, sh julgeoleku asjatundjatega, ei ole riigihalduse ministri kaalutlusel antud arendaja projekt mitmel põhjusel elluviidav ja avalikes huvides. Nimelt puudub rahaline kate planeeringu koostamiseks, mõjude hindamiseks ning uuringute tegemiseks. Ebaselged on tunneli ja tehissaare rajamise rahastamisallikad. Küsitav on projekti tasuvus ning taotluses esitatud ülioptimistlikud reisijate- ja kaubamahud.

Projektiga kaasneksid tõenäoliselt riigile planeerimata kulud avaliku raudteega, ebarealistlikust ajakavast tingitud projekti kallinemisega, tunneli tarbeks loodava korrakaitse- ja päästeüksustega jne. Taotluse põhjal kaasnevad riigile veel kulud riigikaitse võimekuse arendamise ja ülalpidamisega, võimalike uute transpordisõlmede ehitamisega ning uute haridus- ja kultuurivõimaluste arendamise ja ülalpidamisega.

Üleval on ka julgeolekuga seotud küsimused, millele on oma terava tähelepanu osutanud Eesti julgeolekuasutused.

„Arendaja esitatud taotlusest jäi meile palju küsimusi ja kahtlusi õhku,“ nentis minister Aab. „Kuigi palusime arendajal korduvalt taotlust täiendada ja parandada, siis ei ole paraku ka kolmandat korda esitatud taotlus riigi kahtlusi hajutanud ega ole kõikides punktides riigi huvidega kooskõlas. Seda hoolimata arvukatest kohtumisest ja aastatepikkusest kirjavahetusest.“

Paralleelselt on riik ise kogunud infot ja selgitanud välja otsustamiseks olulised asjaolud. Olemasolevale teabele tuginedes esitab minister Aab riigi eriplaneeringu algatamata jätmise korralduse eelnõu koos põhjendustega lähipäevil ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja arendajale arvamuse avaldamiseks. „Arutasin seda ka tänasel valitsuse kabinetiarutelul, kust jäid kõlama sarnased seisukohad,“ lisas minister Aab.

Pärast ära kuulamist esitab minister Aab tõenäoliselt sügisel riigi eriplaneeringu algatamata jätmise korralduse eelnõu juba valitsusele otsustamiseks.

„Piirkonna arengu ja hea transpordiühenduse nimel väärib Eesti ja Soome vahelise raudteetunneli projekt aga igal juhul edaspidigi kaalumist, sest sellest saab kasu kogu Eesti laiemalt,“ ütles minister Aab.