Iga kriis on võimalus. Turumajanduses toimub seeläbi korrigeerumine, kus tugevamad ettevõtted jäävad alles ja aeg-ajalt on sellised korrektsioonid turul vajalikud. Samuti on see kriis võimalus riigil end efektiivsemalt ümber struktureerida. Kas riik seda võimalust kasutab, saame lähiajal näha. Eelmine kriis läks Eesti riigi jaoks täiesti raisku. Kogu majanduse kukkumise koorma said toona endale ettevõtjad, riigisektor sel ajal hoopis laiendas ennast.

Kui nüüd aga vaadata konkreetset abipaketti, siis oleks riigil aeg aru saada, kust raha riigikassasse tuleb. Marginaalseid maksumaksjaid ja -tajaid ei tohi toetada. Eesti maksutuludes 90% laekub umbes 6500lt ettevõttelt. Nendes ettevõtetes töötab kogu Eesti ettevõtlussektori töötajatest umbes 75% . Olgu võrdlusena kõrvale toodud, et Eestis kokku tegutseb 203 000 OÜd ja umbes 3000 ASi.

Vaadates tänast toetuste paketti on riik läinud kõikide toetamise teed. Raha loobitakse killustatult laiali. Suuri maksumaksjaid, kes on teinud olulisi investeeringuid ja kes on oma piirkonnas suured tööandjad, nende jaoks on toodud laenukäenduste summad liiga väikesed. Seega need ettevõtted, kes on olnud riigile tegelikud maksumaksjad, ei pruugi meetmetest abi üldse saada.

Kõikide nende riiklike meetmete puhul tuleb aga arvestada, et igal juhul tuleb ettevõtlussektoril see „abi“ hiljem ise kinni maksta, sest riik peab oma laenu koos intressiga tagastama ja need laenud koos intressidega tagastatakse laekuvast maksutulust. Mis omakorda toetab esimest punkti, et toetada tohib ainult reaalseid maksumaksjaid.

Paar olulist suunda, millega riik peaks hetkel aktiivselt tegelema on veel kaupade liikumine ja eestimaise toodangu eelistamine. Kui transiit läbi Poola ei tööta, siis tihedad laevaühendused Saksa kaudu võiks olla lahendus. Tänane sõnum, kus soovitakse seda kaubaliini ennekõike ravimite ja toidukaupade sisseveoks, ei ole päris see millega valitsus peaks tegelema. Majanduse tervikut silmas pidades on oluline, et kohalik toiduainetööstus leiaks Eestis omale täna rohkem turgu.

Nüüd on aeg mõelda, kas Rootsi pankade raha eest Hiina terasest Ukraina tööliste poolt ehitatud hoone ehitamine on see, mis meie ühiskonnale enim väärtust loob. Eriti ajal kui Eesti puitmajatootjad ei saa oma hooneid Skandinaavias liikumispiirangute tõttu ehitada. Ehk võiksime eelistada kohalikul taastuval toorainel põhinevat, keskkonnasõbralikumat, pika kohaliku väärtusahelaga ehitusviisi? Selleks, et Eesti ekspordist sõltuvat majandus toetada on kindlasti vajalik tagada ekspordikanalite toimimine, aga saame ka ise palju ära teha, eelistades kohalikke tooteid ja teenuseid. Hüüdlause „Eelista Eestimaist“ on täna päevakohasem kui kunagi varem.

Kuna enamik ettevõtteist peavad nagunii kriisiolukorras töötajate palku vähendama, siis oleks solidaarne, kui ka valitsussektoris toimuks mingi samas suurusjärgus kärbe. See vähendaks ka riigi vajadust lisalaenu võtta. Kõrgemate riigiametnike planeeritud sellekevadine palgatõus tuleks loomulikult ära jätta.