Jäämurdjate Tarmo ja Karu kibedast tööst Tallinna, Muuga ja Paldiski sadamas ei piisa kõigi laevade merehädast päästmiseks ning nii mõnigi alus peab jäämurdjat ootama terve nädala.

Jäämurdja Tarmo on viimase kolme nädalaga aidanud 141 merehädas laeva, mis on peaaegu sama palju kui ülemöödunud aastal kogu jääperioodil kokku.

Suurematest sadamatest on suletud Kunda ja Pärnu. Tarmo peab lisaks reisilaevale abistama kõiki Tallinna sadamatesse tulevaid ning väljuvaid kaubalaevu.

"Karu suudab tagada navigatsiooni vaid Muuga sadamas ja aitab häda korral Tallinna sadama reidil laevu, kui Tarmo on rannikust kaugel," selgitas jäästaabi esimees Vello Muru. Muuga sadamale kuuluv Karu töötab mootoririkke tõttu vaid poole võimsusega.

Tarmo kapten Mart Suls ütles, et pole veebruarikuu algusest alates kaldale saanud. "Käisime kuu alguses korraks Kundas ühte jäävangis olevat jõgi-meri-tüüpi laeva aitamas ning seejärel oleme ööpäevaringselt töötanud," lisas ta.

Muru nentis, et Tarmole pole võimalik saada abi Murmanski sadamast, rääkimata Läänemere ja Valge mere sadamatest. "üks võimalus on rentida jäämurdja Kanadast, kuid see läheb liiga kulukaks," sõnas Vello Muru.

Tarmo peamehaanik Kunnar Nilpi sõnul olid Vene sadamad ise hilissügisel huvitatud Tarmo rentimisest, kuid loobusid. "Selgus, et Tarmo rendihind on kuni tuhat dollarit ööpäeva eest," selgitas peamehaanik Nilp. Soomest jäämurdja rentimine on aga kuni viis korda kallim.

Jäämurdja töö kergendamiseks otsustas jäästaap, et Tarmo viib ja toob aja kokkuhoiuks kõik merehädalised läbi jää karavanides.

Tarmo kapten kinnitas, et see ei kergenda jäämurdja tööd. "Jääl on tugev press peal ja lahtilükatud jää sulgeb jäämurdja järel veetee liiga kiiresti ning kolme või nelja laeva vedamine läbi jää pikendab sõiduaega oluliselt."

Kapten Suls selgitas, et Tarmo peab vahepeal jätma karavani esimesed laevad seisma, et minna ringiga tagumisi laevu kuhjunud jääst vabastama.

Möödunud reede öösel võttis Tarmo Hiiumaa rannikul Osmussaare läheduses järele neli jõgi-meri-tüüpi laeva. Nelja tunniga liikus Tarmo karavaniga edasi ühe meremiili. Kapten poolitas seejärel karavani ja kahe laevaga sõideti edasi kümme miili. Laupäeva hilisõhtul järgmise kahe laeva järele sõites oli ilm külmenenud ja kahest alusest liikus veel vaid üks.

"Merel ei käi kõik inimeste soovide kohaselt. Nii on Soome lahes väga palju laevu jäämurdjat ootamas. Mõni ootab päeva-kaks, teised terve nädala," selgitas Suls.

Laevad Tarmo vuntside vahel

Tarmo kapteni Mart Sulsi sõnul on jõgi-meri-tüüpi laevade omanikud väga huvitatud nii-öelda vuntside vahele võtmisest, mis tähendab, et ahtris olev konstruktsioon haagib laevanina jäämurdja külge ja veab alust ohutult enda järel.

"Tagumised laevad saavad nii kütust kokku hoida," ütles Tarmo kapten. ööpäevas kulutab Tarmo kütust 25 000-35 000 tonni. Kolme nädalaga on kütust kulunud ligi nelisada tuhat tonni.

Täna saabub Tarmo Tallinna Kesklinna sadamasse, et uuendada kütuse- ja veevaru. Peamehaanik Kunnar Nilbi sõnul maksab uus kütuselaar üle miljoni krooni. See vähendab laeva käesoleva aasta kaheksa miljoni suurust eelarvet tublisti.

Kapten Mart Sulsi sõnul vajab Tarmo seekord sadamas ka ahtri remonti. "Tänavu talvel 141 abistatud laevast on enamik jõgi-meri-tüüpi ning ahter on aluste vuntside vahele sõitmisel kannatada saanud. Eelmisel nädalavahetusel sai viga vender, mille remont maksab 100 000 krooni," selgitas laeva kapten.

Jäästaabi esimees Vello Muru märkis seevastu, et pingelise töö tõttu ei saa Tarmol üle ööpäeva lasta sadamas seista ning ahtrit ilmselt remontida ei saa. "Tugevdame ahtrit suurte autokummidega põrutuse vastu," lisas jäästaabi esimees.

Kümme korda väiksema mootorijõuga jõgi-meri-tüüpi laevu lubab jäästaap sadamasse sõita vaid laadungiga. Laevaomanikud peavad organiseerima ka väljasõiduks laadungi. "Tühjalt ei liigu nad üldse," märkis Tarmo kapten.

Kulutused Tarmole on õigustatud

Tarmo töö peab olema jääperioodil nii tasuv, et riigile tasa teenida 4,8 miljoni kroonine liisingumaks, 1,2 miljoni krooni suurune kindlustus, kulutused laeva kütusele ja remondile ning meeskonna töötasu.

Peamehaanik Kunnar Nilpi sõnul on tekkinud vale arusaam, et jäämurdja töötab vaid talvel ning suvel saavad meremehed palka justkui niisama. "Kas kujutate ette, kui palju hoolt ja vaeva kulub 33-aastase laeva nelja peamasina ja nelja abimasina ning elektrisüsteemide korrashoidmiseks, et need töötaksid riketeta veel mitukümmend aastat?" küsis peamehaanik.

"Suvel vajavad inimesed ka puhkust ning keeruline on pooliku meeskonnaga teha täisväärtuslikku tööd," selgitas Kunnar Nilp. Tema sõnul tegutsevad meremehed seepärast nii talvel kui suvel suure koormusega.

Möödunud aastal olid Tarmo kulud ligi 25 miljonit krooni. Jäästaabi esimees Vello Muru ütles, et sel aastal on eraldatud Tarmole kaheksa miljonit krooni. Riik on muutunud kokkuhoidlikuks, sest eelmise aasta jäävaesel talvel ei kulutanud Tarmo kuigipalju.

Riik tasub Tarmo ülalpidamiskulud jäämurdja- ja tuletornitasust, mida maksavad jaanuarist märtsi lõpuni sadamatesse sõitvad laevad. Vello Muru ütles, et Tallinna sadamatesse sõitvad laevad maksavad ühekordset sissesõidutasu keskmiselt 17 000 krooni. Suuremad ja võimsamad alused aga üle 60 000 krooni.

Tarmo kapten Mart Suls ütles, et jäämurdjale jagub tänavu tööd ilmselt aprillikuuni.

KIRSI KENDER