Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik Kuldar Väärsi ütles BNS-ile, et jäämurdmise kulud sõltuvad ilmast ja jääolude paranedes kulud kindlasti vähenevad. “Sel põhjusel on sõlmitud ka paindlikud lepingud jäälõhkujatega, mis võimaldavad vastavalt jääoludele lepingut kas pikendada või lõpetada, et tagada optimaalne teenindus,” sõnas Väärsi.

Kokku on jäälõhkumisele riigilt sel aastal eraldatud 107,5 miljonit krooni, millele lisandub umbes 20 miljonit krooni jäämurdja Tarmo liisingu- ning hoolduskulusid.

Jäämurdjaga teenindamise seisukohast on esimene prioriteet Muuga sadam, aga kindlasti ei ole täna veel alust rääkida mõne sadama teenindamata jätmisest, märkis Väärsi.

Veebruari lõpu seisuga oli riik välismaiste jäämurdjatele ja Eesti jäämurdja Tarmo jooksvateks vajadusteks kulutanud ligi 50 miljonit krooni. Selle aasta eelarves on jäämurdetöödeks ette nähtud 7,5 miljonit krooni.

Ülejäänud 100 miljonit krooni jäämurdetööde raha tuleb AS-ilt Tallinna Sadam ning jäämurdeks kuluva raha võrra vähendab riik hiljem Tallinna Sadamast välja võetavate dividenide summat.

Koos Tarmoga Soome lahel jäämurdtöid tegeva Norra firma jäämurdja Tor Viking II lepinguline hind on 30.000 USA dollarit ehk umbes 437.000 krooni päevas. Nimetatud summale lisanduvad veel kulutused kütusele ja määrdeõlidele.

Pärnu sadama laevateel aitavad laevu Soome jäämurdjad Zeus ja Protector. Pärnu Sadama kapten prognoosis eelmisel nädalal, et raskemate jääoludega periood Pärnu laevateel on veel ees, kuna tugevate tuulte mõjul liikuma hakkav tohutu jäämass Liivi lahel muudab laevaliikluse ettearvamatuks.