Jaan Männik: Eesti Pank vajab suuri sisemisi muudatusi
Eesti Pank on sattunud kriitika alla, et pole suutnud oma tegevust avalikkusele arusaadavalt selgitada.
•• Kas nõukogu on valmis juhatuse liikmete palku vähendama?
Nõukogu seisukoha saamiseks tuleb seda arutada nõukogu koosolekul, mis toimub 3. märtsil. Me tõstame selle küsimuse üles. Eesti Pank peab muu arenguga kaasas käima. Kui riigitöötajate palgad vähenevad, pensionärid tulid kümne protsendi võrra alla, võrreldes sellega, mis oli nendele lubatud, siis ma ei näe, kuidas me Eesti Panga sellest protsessist välja arvame. Kuid palka ei saa ühepoolselt vähendada.
•• Kui te paar nädalat tagasi käisite Rootsi pankuritele Eesti majandusseisu selgitamas, kas siis olid põhjuseks devalveerimisjutud?
Loodetavasti mul õnnestus rootslastele selgeks teha, et praegu ei ole Eestis mingisugust devalveerimise kavatsust. Eesti valitsus on otsustanud eelarvet kärpida ja riigiametnike palgad alla tuua, mida poleks vaja teha, kui oleks otsustatud devalveerida.
Eesti jaoks on, vaatamata raskele majanduslikule olukorrale, oluline kärpida eelarve kulutusi, et eelarve defitsiit jääks 3% piiresse, mis on eurole ülemineku üks tingimus.
•• Miks suhtutakse devalveerimisse, mis on üks tavaline rahanduspoliitiline samm, nagu tondijuttu?
Mind on häirinud, et mõned inimesed Eestis võtavad devalveerimise juttu mingisuguse intellektuaalse võimlemisena. Kui keegi välisinvestor usub, et meie valuutat siin devalveeritakse, siis ta ootab oma investeeringutega, kuni on devalveeritud. Pole absoluutselt meie huvides selliseid teooriaid arendada.
•• Kas te välistate, et me saame euroga liitudes mingisuguse teise kursi, kui praegu kehtib?
See on läbirääkimiste küsimus. Euroopa Keskpank arutab meiega ja teeb otsuse, millise kursiga me liitume.
•• Kas kuni euroga liitumiseni võime oma kroonihoiustesse rahulikult suhtuda?
Minul isiklikult on kroonides küllaltki palju hoiustatud.
•• Kas teil on plaanis Eesti Panga nõukogu esimehe toolil istudes euro vastu võtta?
Ma istun siin – sellel toolil – veel natuke rohkem kui neli aastat. Kui eurot selle aja jooksul ei tule, siis on see minu jaoks küll üks isiklik tagasilöök.
•• Mis saab Eesti Pangast pärast eurole üleminekut? Milleks me siis Eesti Panka vajame?
Eesti Pank toimib Euroopa Keskpankade Süsteemis edasi. Koostöö Euroopa Keskpangaga tiheneb, sest juurde tuleb otseselt euroga seonduv tegevus.
Tegeleme ka pikaajalise visiooniga, et milline on Eesti Panga roll Eesti ühiskonnas näiteks aastal 2020.
•• Milline see Eesti Panga uus visioon on? Mis suunas peab toimuma muudatus?
Visiooni pakuvad välja panga president ja asepresidendid, mitte nõukogu. Mina alustan tööga, et panga juhatus asjaga tegeleks. Eesti Panga juhtkonnal, nõukogul ja ühiskonnal ei ole praegu ühesugust nägemust, mis on Eesti Pank. Osa meie vastu suunatud kriitikast on õige, aga mitte kõik.
•• Eesti Panga president ei ole ju selline tüüpiline juhatuse esimees, kellele te saate korraldusi anda. Tema peab aru andma ainuüksi riigikogule.
Mul on hea kontakt Andres Lipstokiga. Kui mind määrati siia, siis sooviti kompetentsi inimese näol, kes on harjunud tegelema strateegiatega, otsustamise ja juhtimisega.
Ma ei saa leppida istumisega mingisuguses tsitadellis, kes raporteerib vaid Euroopa Keskpangale. Eesti Pank on olnud väga kinnine struktuur. Me oleme seda kinnisust õigustanud sellega, et me oleme sõltumatud, et meil ei olegi peremeest ja me õieti ei peagi kellelegi oma tegevust selgitama. Kuid selle asutuse nimi on Eesti Pank ja me peame olema lojaalsed Eesti riigile ja rahvale. See on paberil kirjas, et raporteerime Frankfurdis asuvale Euroopa Keskpangale, kuid me peame lähtuma oma nimest ja lojaalsusest.
•• Võib-olla on Eesti Pangal mingisuguseid suuri saladusi kaitsta?
Eesti Pangal on võrdlemisi vähe saladusi, millest me ei saa rääkida. Kuid me elame nagu tsitadell – trellid akende ees. Ma pean siia uut, avatud ühiskonnale kohast mõtlemisviisi tooma, muidu me ei suuda ennast õigustada.
Mulle see isegi meeldib, kui siin majas mind kritiseeritakse, et ma tahan palkasid maha tõmmata ja kas mul üldse on sellest vaja nii palju seletada.
•• Milliseid samme peab Eesti esmalt astuma, et kiiremini kriisist välja tulla?
Minule sisendab optimismi see, et Eestis on väga hästi aru saadud, et peame kulusid kärpima. Ametiühingud ja pensionärid on Eestis käitunud nii, et me saame vajalikku eelarvekärbet teha. Mitte kõik riigid Lääne-Euroopas ei saa olukorraga nii hästi hakkama nagu Eesti praegu.
Me peame esmalt endale meelde tuletama ja jõuliselt oma partneritele selgitama, et kolm Balti riiki on eraldi riigid, mitte üks ja seesama. Kohtumisel Rootsi pankuritega uuriti Baltikumi majanduse tervise kohta. Ma küsisin siis nende käest, kuidas elab Skandinaavia või Põhjamaade majandus. Nad ei osanud mulle mitte midagi vastata, sest tegemist on täiesti eraldi riikidega. Taanis ja Rootsis pole eurot, Norra pole isegi Euroopa Liidu liige. Rootsil on kolm triljonit Eesti krooni riigivõlga, Norral on naftat ja riigivõlga pole. Rootsis on suur metsatööstus, Taanis pole üldse metsa. Ma püüdsin neile selgitada nende endi näite põhjal, et Baltikum pole üks ja seesama.
•• Kas maailmamajandus on saanud sellise tagasilöögi, et meie majandusruum aheneb ja me peame oma tegevuses piirduma üksnes Läänemere piirkonnaga?
Ka majanduslikult headel aegadel oli Soome turg number üks väliskaubanduspartner, Rootsi number kaks ja siis tulevad Venemaa, Läti, Saksamaa, Taani. Kui meil nende partneritega ei õnnestu, siis on häda käes.
•• Kas meie läbikäimine Põhjamaadega pole siis seni olnud piisavalt hea ja tõhus?
Me oleme Eestis loonud Rootsi suhtes üleolevalt negatiivse fooni, et nad on tulnud ja ostnud ära kõik meie pangad ja meie asjad siin tuksi keeranud. Pole mõtet sellist üleolevat käitumist üles kütta. Rootsis levib jälle nägemus, et Baltikumi pärast on Rootsi pankadel raskusi. Kuid tõde asub kusagil keskel.
•• Rootsi mõjukad pangad on Eestis turuliidrid ja peaksid meie probleeme ja majanduse vereringet mõistma ilma täiendava tõlkimiseta. Kust see arusaamatus ja möödarääkimine alguse saab?
Maailmamajanduse mõjud puudutavad rootslasi hoopis suuremalt ja teisel moel kui nende pangad Eestis. Neil on väga palju, mille üle pead murda. Volvo oli justkui osa rootsi rahva hingest, võib-olla rohkem kui meile mõni pank. Kuid Ford ostis selle sajaprotsendiliselt ära. General Motors GM on Saabi omanik. Nüüd otsustatakse, kas GM läheb pankrotti või ei lähe. Kui läheb, jääb Saab õhku rippuma, sest teda pole kaasatud. Kas Saab siis kaob üldse ära?
•• Millisena paistab kriisiajal Eesti majanduskeskkond Rootsile?
Euroopas on olnud majanduskasv paar protsenti. Meil valitses siin seitsme aasta jooksul kuueprotsendiline kasv. Kui siis majandus üleöö kukub üheksa protsenti, siis sa elad sama standardiga nagu kaks aastat tagasi. Meil on olnud fantastiline tõus ja seetõttu suudame kukkumisest paremini üle saada.
•• Kui majanduslangus pole meie suurim probleem, siis mis on?
Tööpuudus. Rootslased prognoosivad endale 2010. aastaks kümneprotsendilist tööpuudust. Eesti jaoks paistab loogiline sama suurusjärk. Täna peaksime ministeeriumides arutama, kuidas toimida kümneprotsendilise või suurema töötusega. Kui töötus on mitmes riigis 15–20 protsenti, siis tähendab see suurt ebastabiilsust.
Sellepärast peame vaatama idanaabri poole, sest seal on poliitiline struktuur ebastabiilne ja käitumine ettearvamatu.
•• Kas mõni tööstusharu võib tumeda pilve alt välja jääda?
Arvatavasti IT-inimestel ei tulegi tööpuudust.
•• Millega oleks otstarbekas tegeleda, mida rootslased ja soomlased oleksid valmis meilt ostma?
Me võiksime toetada meditsiini eksporti. Rootsis ja Soomes on väga hea tervishoiusüsteem, mis 15 aasta pärast muutub. Inimeste vananemise tõttu ei jaksa nad seda kauem ülal pidada. Eestis on sama head arstid kui neil. Meie arstid lähevad siit ära Põhjamaadesse.
Kuid me võiksime oma arstid tuua tagasi ja teha operatsioone Eestis nendel aladel, kus Rootsis ja Soomes on järjekorrad. Näiteks puusa- ja kaeoperatsiooni peavad inimesed ootama kaks aastat. Operatsioon oleks Eestis odavam kui Põhjamaades. Opereeritud vajavad öömaja ja taastusravi, mida saavad pakkuda meie arvukad ja heade võimalustega spaahotellid.
Üks Eesti arst võib niimoodi anda tööd mitmele madalama kvalifikatsiooniga teenindajale.
CV
Jaan Sven Männik
•• Sündinud 15. aprillil 1945 Rootsis
•• Lundi tehnikaülikool, masinaehituse magister
•• Eesti Panga nõukogu esimees, Eesti Arengufondi nõukogu liige
•• Olnud Estonian Airi nõukogu liige, Eesti Telekomi juhatuse esimees, EMT ja Elioni nõukogu esimees
•• Korp! Ugala liige
