Jaan Puusaag: IRLi tulumaksuvabastuse idee paneks maksuoptimeerijatel loovuse tööle

 (32)
Jaan Puusaag
Jaan Puusaag- Krimelte juhatuse esimeesFoto: Vallo Kruuser

Suurtööstur Jaan Puusaagi hinnangul ei tasu IRL-i ettepaneku sisu kaotada alla 500-euroselt sissetulekult tulumaks otsida mitte majandusest, vaid pigem valimistest. Samuti annaks see idee rohkelt mõtteainet maksudega optimeerijatele.

IRL-i ettepanek ei puuduta vaid neid, kes teenivad alla 500 euro. Erakond seletas oma ettepaneku lahti järgmiselt:

Inimesel, kes teenib kuni 500 eurot kuus, on edaspidi kogu sissetulek ehk 500 eurot tulumaksuvaba ja ta ei maksa tulumaksu. Tema maksuvaba tulu on edaspidi 500 eurot.
Inimesel, kes teenib üle 500 euro kuus, vähendatakse maksuvaba miinimumi iga 500 eurot ületava teenitud euro kohta 1 euro võrra.

Näide: Inimene teenib 600 eurot kuus. Sellisel juhul oleks tema maksuvaba tulu 500 – (600-500) = 400 eurot ja ta maksab tulumaksu (600-400)*20%=40 eurot. Praeguse süsteemi kohaselt maksaks ta 2015. aastal tulumaksu (600-154)*20%=88,8 eurot.
Kõik senised maksuvabastused jäävad kehtima. Maksumaksjatele, kellele uus maksuvabastus ei laiene (nad teenivad üle 846 eurot kuus), jääb kehtima maksuvaba tulu 154 eurot kuus.

Ärileht käis Puusaagile välja stsenaariumi, mis IRL-i arvutustesse süvenedes tekkisid.

Stsenaarium maksude optimeerimiseks näeb ette, et nendel ametkohtadel, mis seda võimaldavad, määratakse ametlikult töötasuks 500 eurot ja ülejäänud osa makstakse välja kas arvete alusel, töövõtu- või käsunduslepingutega.

Seotud lood:

„See oht on tõesti, et töötasu suhteliselt kõrge tulumaksuvaba osa paneb inimestel kindlasti loovuse tööle,“ muigas Puusaag. „Mulle ei tule praegu kõik võimalused pähegi, mida erinevates valdkondades oleks võimalik korraldada. Eks Eestis on absoluutselt igasuguseid tööandjaid nagu ka igas teises riigis. Aga sellist ahvatlust pole neile varem isegi antud. Loovat lähenemist on kasutatud ettevõtluse algusaegadest peale ja see jätkub,“ rääkis Puusaag.

Ta märkis, et vaatamata maksuameti pingutustele ei suudeta kõiki palgamaksjaid- ja saajaid sektorites, kus suur osa töötasust mustalt makstakse, ikkagi kontrollida. Puusaag viitas näiteks hooajatöötajatele. „Kuigi maksuamet kontrollib ja neil on veel plaane, kuidas veelgi tõhusamalt kontrollida, siis igale poole nad lihtsalt ei jõua,“ nentis Puusaag, lisades, et piisab ühest skeemitavast ettevõtjast sektoris, et teistel, kes ausalt makse maksavad, elu keeruliseks teha.

„Kui aga teemat laiemalt vaadata, siis ma pigem pean õigeks vähendada sujuvalt madalamat palka teenivate inimeste tulumaksu, kui kõigil võrdselt, nagu on Reformierakonna plaan,“ ütles Puusaag. „Alumise otsa palk tarbitakse reeglina kõik ära ja see tuleb majandusse tagasi. Ülemise otsa palgast läheb aga mingi osa investeeringutele ja kasvõi näiteks auto ostmisele, mis viib raha Eestist välja,“ põhjendas ta oma seisukohta.

„Mulle tundub, et kui jätta kõrvale küsimus katteallikate kohta, siis selline sujuvam üleminek on mõistlikum plaan kui järsud maksuastmed. Kui mingilt tasemelt maks hüppeliselt tõuseb, siis ühel hetkel kaob motivatsioon rohkem teenida, kui selle lisanduva osa palgast peab maksudeks ära maksma,“ selgitas Puusaag oma nägemust.

Sellele vaatamata suhtub Puusaag IRL-i ideesse skeptiliselt.

„Minu jaoks on selle idee näol tegemist ikkagi sellise lennuka valimisloosungiga, mis kuulub valdkonda „Viie rikkama riigi hulka“. Kui ikka midagi lubada, siis lubada palju! See et pahad kiuslikud partnerid seda läbi ei lase, ei võta ideel ju lennukust maha. Hea on lubada seda, mida kunagi tõenäoliselt teostada ei saa,“ rääkis Puusaag, lisades, et selle idee sisu ei tasu otsida mitte niivõrd majanduses, kui valimistes.