"Meie valitsejad - valitsus, parlament, president - räägivad, et teevad kogu aeg häid ja tarku otsuseid kogu rahva hüvanguks ega mõista, miks on nende usaldusreitingud nii viletsad. Mäletan sarnast asja 24. kongressi järel Nõukogude Liidus: kogu aeg tehti tarku otsuseid, aga rahvas ei saanud aru. See on ohtlik," rääkis Otsa.

Tema sõnul on võimalik inimeste elatustaset tõsta seadusi lihtsamaks muutes. "Majanduskasvu aluseks on eksport ja investeeringud. Need genereerivad majanduskasvu ja sisetarbimist, mis omakorda genereerib edu. Valitsejatel on eelarvega võimalik väga vähe muuta, vaid umbes kümme protsenti eelarvest on nende otsustada. Oluliselt saab mõjutada majanduskeskkonda seaduste kaudu, muutes neid lihtsamaks ja selgemaks - seda kindlamalt on siia oodata investeeringuid," ütles ta.

Ettevõtjad on andnud valitsusele Otsa sõnul soovitusi, kuid neid pole järgitud kahel võimalik põhjusel: kas soovitused on halvad või valitsusel on taktikaline plaan teha populistlikke otsuseid võimule jäämiseks.

"Aga ma ei ole pessimist. See lõppeb ära. Järgmise majanduskriisi ajal - ma ei tea, millal see täpselt tuleb, võimalik, et 2021-2022 või 2023-2024 - on paljude asjadega väga halvasti. Ja kui asjadega on halvasti, siis tehakse jälle tarku otsuseid. Meenutagem kas või Jürgen Ligi ja Mart Laari poolt juhitud "krokodillide" ehk säästutööruhma tegemisi," ütles ta.

Pikemalt saab intervjuud lugeda Eesti Kapitalist.