Jaapani turu avanemist ootavad Eestis iseäranis põllumehed ja toidutootjad

Nädal tagasi sõlmitud poliitiline kokkulepe Euroopa Liidu ja Jaapani vabakaubandusleppe sõlmimiseks tähendab positiivse otsuse korral küll kohati kuni 15-aastast üleminekuaega, ent on Eesti ettevõtjate seas väga oodatud. Eriti loodavad sellele toidutootjad ja põllumajandussektor tervikuna, keda praegu pärsivad kõrged imporditasud, mis siis järk-järgult vähenema hakkaksid, vahendab ERR Uudised.

Eelmisel nädalal sõlmiti Euroopa Liidu ja Jaapani vahel poliitiline kokkulepe vabakaubanduslepingu sõlmimiseks. Enne reaalset lepingu allkirjastamist tuleb pidada veel mitmeid läbirääkimisi tehniliste detailide üle, misjärel valmib lõplik tekst. See tuleb ratifitseerida nii Jaapani parlamendis, europarlamendis kui ka liikmesriikide parlamentides, mis kõik võtab oma aja ja kus võib ette tulla veel mitmeid takistusi.

Eesti ettevõtjad ja katusorganisatsioonid on aga lootusrikkad, sest barjäärideta Jaapani turg oleks väga ihaldusväärne. Iseäranis ootab leppe sõlmimist ja sellele järgneva 15-aastase üleminekuaja lõppu, millega tollitariifid järk-järgult kaovad, Eesti toidutootjad ja põllumajandussektor tervikuna.

Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütleb, et Eesti kasu ei ole tingimata üksnes otsene, vaid seda tuleb hinnata laiemas kontekstis: kasu, mis tõuseb konkureerivatele EL-i tootjatele laiemalt, annab võimalusi ka Eestile.

Sõrmus räägib, et ehkki sealiha impordil on kasvav turg, ei saa Eesti sellest niipea veel osa, sest me maadleme siin oma seakatkuga. Samas aga kui suured sealihatootjad, nagu Taani ja Saksamaa, oma ekspordile suurema võimaluse saavad, muutub üldine turuolukord ka Eesti jaoks soodsamaks.