Kõigepealt reisisid Jaapani Pyramid Film Inc ja Hakuhodo Inc reklaamiagentuuride esindajad nukuanimaatoreid Inglismaale otsima. Tulutult. Järgmine käik oli Tallinna Kalamajja. Seal Niine tänavas on Nukufilm leidnud ruumid eestiaegses ?rahapajas? ning nõukogudeaegses suka-sokivabrikus Tallinnas.

Eesti spetsialistide kohta liigub jutte erinevates Jaapani ringkondades. Siit on kolm lühifilmi tellinud näiteks üks kaubamajade kett.

Miskipärast hindavad maailmas hästi tuntud Eesti animatsiooni eriti jaapanlased. Mullu Jaapanis Hiroshima filmifestivalil ?ürii eripreemiaga pärjatud Eesti filmitegija Rao Heidmetsa nukufilmi ?Instinkt? tutvustus on jõudnud mitmesse sealsesse kunstikataloogi.

Ilmsesti samalt festivalilt saidki jaapanlased Eesti animafilmide maailmast maitse suhu. Esimene sats tellijaid saabus juba nelja aasta eest. Kahe aasta eest valmistas Heidmets jaapanlastele viis üheminutilist kellateemalist nukufilmi. Mis kõige naljakam: kui film kõigi efektidega valmis, siis vaatas jaapanlane vanast filmiaparaadist sisse ja tahtis võimalikult lihtsat ja madala kvaliteediga varianti. Et filmi muust reklaamiturust veelgi rohkem esile tõsta.

Kellareklaami tellis Šveitsi Frank Mülleri kellafirma. Nad sisenesid uute kellamarkidega Jaapani turule ja neid oli vaja reklaamida. Reklaamifirma andis eestlastele ette ainult kellanumbrite šrifti ning filmi pikkuse: üks minut. Kõik muu jäeti eestlaste otsustada. Ka muusika, mille nukufilmidele lõi Tiit Kikas. ?Ei ole reklaam, vaid sisuga filmid,? lisab Heidmets. Lühifilmide nime kannavad Jaapani kellareklaamid ka maailma filmifestivalidel.

Eelkõige võlus jaapanlasi ikka eestlaste käsitööoskus. Enamik maailmast teeb nukke arvutis digitaaltehnikaga. Kalamajas kasutatakse osaliselt ikka kaamerat ning nikerdatakse nukud valmis käsitsi. Heidmets usub, et nii peaks see jäämagi. Filmi tase on siis tunduvalt kõrgem ja digimaailmaga võrreldes väljapaistvam.

Pingeline töö

Kolmas sats nukureklaame läks Jaapani poole teele tänavu märtsi algul. Neist kahe autoriks Heidmets ja ühe autoriks Mati Kütt Nukufilmist.

Nukufilmile tähendas tellimus pingelist tööd: teha jaapanlaste tellimus valmis kolme kuuga tavalise seitsme-kaheksa asemel. Animaatoreid on Nukufilmis tööl kolm ning keegi pidi tegema ka Eesti toodangut. Keskmiselt toodab Nukufilmi 25-pealine seltskond aastas neli kümneminutilist filmi. Animaatori eriala on väga spetsiifiline: puuduv inimene tuli palgata Soomest. Järgmine variant olnuks Šotimaa.

Samas on Nukufilm tellimustest huvitatud: viimane kolme filmi sats tähendas eelarvesse umbkaudu poole miljoni krooni suurust rahasüsti. Keskmiselt nelja miljoni kroonisest eelarvest rahastab 80% Eesti Filmi Sihtasutus. Ülejäänu tuleb filmitegijatel endil leida.

Kapaga raha

Kes teab, kui palju kellafirma värvilise ja idamaiselt seiklusrikka reklaami eest jaapanlastele maksis. Raha jagus küllaga. Korduvate nelja-viiekesi Eesti külaskäikude ööd veedeti luksuslikes südalinna hotellides. Jaapanlased liikusid grupiti ja üksi ei otsustatud midagi. Boss suhtles kodumaaga korraga kolme telefoni abil, mis olid juhtmetega kõrva viidud. Vabal ajal ahvatles jaapanlastest ärimehi Eesti kaubandusvõrk. Koju viidi suures koguses ?Nu pagadi? märkmikke.

Filmide valmides võtsid jaapanlased endaga kaasa kõik animatsioonid, ainult suur nukufilmi puu jäi maha.

Peagi need järgmised tellijad platsis ole. Heidmetsa meele teeb pisut kurvaks, et Nukufilm ei jõua end reklaamida. Turundusega Eestis ei tegele keegi, seega ei ole Eesti üldse huvitatud nukufilmidest. Priit Pärn on maailma animaatorite ringkondades kuum nimi, aga Eestis teavad teda vähesed 20-aastased. ?Filmimaailmas liiguvad vinged rahad ning et jaapanlased meid ise üles otsivad, on väga tugev märk,? sõnab Heidmets. ?Meie oleme tegijad, mitte ärimehed.?