Kempeles elav Mari Susi töötab Lidlis kassapidajana. Tema igakuine brutopalk on 1700 eurot kuus, kätte saab ta sellest 1250 eurot. Võrdluseks, Eestis saavad jaekettide kassapidajad tavaliselt 600-800 eurot kuus, vaid kõige parematel võib see küündida üle 1000 euro.

Susi peab lisaks kassapidaja tööle olema valmis ka kaupa riiulitele välja panema, aitama laos ning teenindama küpsetiste letis kliente. Küll aga pole ta täiskohaga tööl, vaid töötab üksnes 30 tundi nädalas. „Tööaeg vaheldub, neli kuni kaheksa tundi päevas,” kirjeldas naine.

Kuigi Susi pole oma palgaga rahul, tõdeb ta, et Lidl võimaldab tal paindlikku tööaega, mistõttu saab ta rohkem aega veeta oma lapse seltsis. Ühtlasi käib tema abikaasa täiskohaga tööl, tuues sellega perele palgalisa.

Oulus elav Marko Malila töötab kütte- ja ventilatsiooniseadmete ning õhukonditsioneeride paigaldajana. Tema igakuine brutopalk on 3100 eurot, kätte saab ta 2000 eurot. Mehe sõnul on tal oma sissetuleku osas segadused tunded, vahel on ta sellega rahul, vahel tunneb, et saab liiga vähe. Tema sõnul maksavad osad selles valdkonnas tegutsevad ettevõtted ka kõrgemaid palku, et häid töötajaid hoida.

Tamperes elava Mari Lindborni sõnul on tema brutopalk 2300 eurot, kätte jääb talle 1600 eurot. Naine töötab klienditeeninduse vallas konsultandina. „Ma vastan klientide päringutele telefonitsi ja e-kirja teel,” kirjeldas naine oma tööd. Seda teeb ta nii soome kui kahes teises keeles. Ta töötab keskmiselt 7,5 tundi päevas. Selle ajaga teenindab naine keskmiselt 30-40 klienti.

„Selles töös tuleb end paljude asjadega kurssi viia, mistõttu leian ma, et see töötasu on liiga madal. Kuid elus peab tegema kompromisse,” rääkis naine.

Seinäjokis elav Tiina Parjanen töötab juuksurina. Tema igakuine brutopalk on 1700 eurot, millest kätte jääb 1560 eurot. Temagi töötab osalise tööajaga. Naise tööülesannete hulka kuulub juukselõikus, juuste värvimine ja soengute tegemine. Vajadusel teeb ka meiki, näohooldust ja paneb hooldab ripsmeid.

Ka tema töönädal on 30-tunnine, see tähendab 6-tunniste vahetuste tegemist. Naise tööaeg on tavaliselt ajavahemik kell 8-14. „Selle palgaga on nagu on – oma igapäevased vajadused saan ma rahuldatud, kuid reisile ma minna ei saa. Mul on ka 3 alaealist last, keda ma pean üleval pidama iseenda kulutuste arvelt,” kirjeldas Parjanen.

Temagi lisas, et abikaasast on palju abi terve pere ülalpidamisega. „Kuid ma olen viimased 20 aastat niiviisi elanud,” rääkis naine. Parjanen kardab kõige enam, et sellise palgaga langeb tema ostujõud ühel hetkel allapoole igasugust arvestust, sest hinnad tõusevad kiiremini kui palgad.