Jagamismajanduse seadustamist eestvedanud Kalle Palling lahendab nüüd koos Hedi Mardisooga sõidujagajate suure probleemi ära

 (59)
Hedi Mardisoo ja Kalle Palling
Hedi Mardisoo ja Kalle PallingFoto: Erlend Štaub

Sellest nädalast käivitas tegevuse Kalle Pallingu ja Hedi Mardisoo ühine idufirma Cachet, mis hakkab vahendama kindlustusteenust nendele äpitaksojuhtidele, kellele meeldib sõita hobikorras ja osalise tööajaga. Kuna Cachet pakub alternatiivi senisele võrdlemisi kallile kindlustuslahendusele, võib nüüd oluliselt kasvama hakata ka erinevate transpordiplatvormide juhtide arv.

Hiljuti poliitikast lahkunud reformierakondlane Kalle Palling (34) asus sellest nädalast ametlikult tööle idufirmas Cachet OÜ, mille kaasasutaja ta on. Ettevõte hakkab selle nädala lõpust vahendama sõidujagamisplatvormide Uberi, Boldi ja Yandexi.taxi osaajaga juhtidele kindlustust oluliselt parematel tingimustel, kui seda on seni teinud traditsioonilised kindlustusfirmad. Väiksemas mahus on ettevõte kindlustuspoliise vahendanud juba mõned nädalad.

„Sellist kindlustuse rahakotiteenust (wallet – ing k), mis oleks mugav ja koondaks asjad ühte kohta, telefonis ei ole. Me ehitasimegi toote, kus sa saad osta kindlustuspoliisi, hoida need lepingud ja arved sealseamas ühes kohas ning ka kahjukäsitlus käib läbi selle,” rääkis Palling. Sellega kuulub Cachet insurtech-ettevõtete hulka, kes küll ise kindlustust ei paku, kuid vahendab seda.

„Kuigi mingis valdkonnas oleme me riigina ja teenusepakkujana olnud väga innovatiivsed, siis väga konservatiivsed toote- ja teenusepakkujad – ja ma isegi ei mõtle ettevõttena, vaid sektorina – tapavad ära selle innovatsiooni, mis teistes valdkondades on toimunud. Seetõttu saigi valik tehtud kindlustuse kasuks,” põhjendas Palling.

Seotud lood:

Pikalt poliitikuna tegutsenud Palling pole mullu 6. septembril asutatud ettevõtte ainus omanik. Senini on ettevõttega aktiivsemalt tegelenud pigem selle kaasasutaja ja tegevjuht Hedi Mardisoo (37), kel on pikaajaline kogemus pangaduses ja kes on tahtnud juba 2014. aastat arendada personaliseeritud kindlustusteenust. Omavahel tuttavaks said nad 2017. aastal.

Lahendavad äpitaksojuhtide suurt probleemi

„Kalle tuli jagamismajanduse kogemusega ja minu huvi on olnud inimest puudutavad andmed – kuidas on võimalik läbi inimese enda digitaalse jalajälje pakkuda rohkem väärtust,” rääkis Mardisoo. Cachet esimese tootega ühendati need kaks teemat suure jagamismajanduse probleemi lahendamiseks, kus osad sõidujagajad peavad teenust pakkudes maksma väga kõrget kindlustushinda.

Ehk siis Cachet lahendus on mõeldud nendele äpitaksojuhtidele, kes teevad seda muu töö kõrvalt või väiksema koormusega, on näiteks tudengid või pensionärid. „Oleme mõeldud ennekõike neile, kelle jaoks oli suur ebaõiglus nö taksokindlustuse kategooriasse panemine,” ütles Mardisoo. Lahenduse väljatöötamisega alustati veidi üle aasta tagasi.

„Täna on Cachet meile teadaolevalt Euroopas ainus, kellel on kokkulepped nii Boldi, Uberi kui Yandex.taxiga – et me saame nende kaudu [oma teenust] vahendada,” märkis Mardisoo. Palling näeb kokkuleppeid kõigi kolme sõidujagajaga ettevõtte suure eelisena. „Üldiselt juhtidele meeldib sõita erinevate platvormidel korraga – siis juhid valivad, kus parasjagu kasulikum sõita on,” põhjendas ta.

Just kõigi kolme sõidujagamisplatvormiga koostöö tegemine võimaldab tema kinnitusel neil pakkuda juhtidele ka kõige soodsamat kindlustuslahendust. „Me saamegi arvutada, kui suur selle juhi ristliiklus on – kui me ei teaks, kui palju üks juht ühel või teisel platvormil kokku sõidab, olekski keeruline seda hinda arvutada,” rääkis Palling. Teist sellist lahendust täna maailmas ei ole.

Kui Mardisoo on ettevõttele täiskohaga pühendunud jaanuarist peale ja täitnud tegevjuhina seni kogu asja arendamisel kandvamat rolli, siis Pallingu vastutab äriarenduse eest. Tema ülesandeks on suhelda partneritega, vastutada müügitöö, sealhulgas kogu kliendisuhtluse ja -toe eest. Mardisoo on samal ajal tegelenud rahastuse leidmise, investoritega suhtluse ja kasutajaliidese välja arendamisega.

„Meil oligi omavahel kokkulepe, et mina liitun täisajaga oktoobri algusest, et üks etapp [elus] ära lõpetada,” sõnas Palling, kes on asjaga seni tegelnud parlamenditöö kõrvalt, seejuures suve algusest intensiivsemalt.

Jagamismajanduse seadustamise eestkõneleja

Loe veel

Siiski pole see Pallingule esimene kokkupuude jagamismajandusega. Mõned aastad tagasi, kui sõidujagajad Eesti turul tegevust alustasid, oli tema üks nn Uberi eelnõu ehk jagamismajanduse seadustamise eestvedajaid. Meedias kirjutati toona ka, et tema poolt riigikogus esitatud esimene jagamismajandust puudutav eelnõu valmis Soraineni advokaadibüroos, kes esindas Uberit.

Reformierakonna pikaajaline poliitik ei eitanud toona, et algatas riigikogus eelnõu, et hoida kokku aega kooskõlastamiskadalipu arvelt. „Põhjus, miks mina selle siit alustasin, on see, et läbi MKMi oleks eelnõu tulnud 1,5 aastat,” märkis ta Postimehe 2016. aasta novembris avaldatud artiklis. Koos sellega hakkasid aga levima väited, et Palling on Uberi lobbist.

Palling ise selles, et tema ettevõtte tänasteks partneriteks ongi nüüd kõik suuremad sõidujagajad, sh Uber, huvide konflikti ei näe – partnerlussuhetega on kuni oktoobri alguseni tegelenud Cachet tegevjuht Hedi Mardisoo. „Ma ei ole teadlikult isegi osalenud läbirääkimiste laua taga selle võimaliku huvide konflikti pärast,” ütles Palling.

Tema sõnul jälgivad seda ka platvormid. „Olles nii rahvusvahelised, vaatavad nad ise ka selliste asjade peale väga suure tähelepanuga. Ma arvan, et meil kõik need koostööd oleks jäänud sündimata, kui seal oleks väikenegi kahtlus, et seal võib olla konfliktne olukord,” lisas värske iduettevõtja.

Ühtlasi märkis ta, et kogu riigikogus töötatud aja jooksul oligi digitaalse Eesti arengu toetamine tema jaoks üks olulisemaid teemasid. „Käisin ka lugematutel rahvusvahelistel konverentsidel, korraldasin ise ümarlaudu ja üritusi, et seletada, kuidas saab kaasaegse poliitilise ja õigusliku raamistiku abil luua eeldusi erinevate teenuste kiireks arenguks,” kirjeldas Palling.

Ta on veendunud, et parlamendist lahkumise järel tulevadki kõik kontaktid – mis tal on nende aastatega tehnoloogiavaldkonnas nii Eestis kui maailmas tekkinud –, ka värskelt tegevust alustanud idufirma arendamisel kasuks. Pallingu sõnul ei olnud tal nn Uberi eelnõu arutelude ajal veel plaani ise samas valdkonnaks iduettevõtjaks hakata.

Mardisoo märkis, et nende loodud rakenduse oleks võinud luua ka keegi teine, kuid siiani probleemile lahendust ei ole. „Sedasama asja on tegelikult olnud kõigil võimalus mitu aastat teha, kuid seda ei ole täna ära tehtud,” ütles ta. Kuigi valdkondi, kus sarnast loogikat kasutada on veel teisigi, leidsid Cachet kaasasutajad, et just jagamismajanduses on paindlikust kindlustusest esialgu kõige enam kasu.

Esimesed finantsinvestorid ka pardal

Ettevõtte esimest tegevusaastat on valdavalt rahastanud Cachet asutajad oma vahenditest. Sellest suvest on ettevõttel ühe siinsete äriinglite fondi näol ka finantsinvestorid, kes on ettevõttesse investeerinud 300 000 eurot. Selle rahasüstiga plaanitakse rahastada nii eesseisvat laienemist kui ka teiste kindlustustoodete arendamist.

„Fookus on ikka ühes kohas, aga neid tooteid on lihtsalt rohkem, sest erinevate turgude vajadused on erinevad,” selgitas Palling, viidates nii teistele jagamismajanduse valdkondadele kui mikromobiilsuse sektorile, kus elektritõukerattad ja nende vahendajad hetkel samuti lahendusi otsivad.

Mardisoo sõnul on nende eesmärk olnud leida ärimudel, mis hakkaks kohe ka tulu teenima, kuigi on ilmne, et esimese poolaastaga nad veel tehtud investeeringuid tasa ei teeni. „Selles suhtes oleme me start-up, kust oodatakse suurt kasvu,” märkis ta.

Kuigi hetkel vahendab ettevõte veel vaid BTA kindlustust, ei välista Cachet asutajad teiste teenusepakkujate lisandumist tulevikus. „Kindlasti ei ole Eesti turg see, kuhu me jääme. Juba lähikuudel laieneme Lätti ja sealt edasi lähiriikidesse ning siis on valik, kuhu me edasi läheme,” rääkis Palling.

Juba aasta pärast tahavad iduettevõtjad jõuda ligi pooleni sihtgrupist. „Lõppkokkuvõttes tahame me muuta midagi ka inimese käitumises – ühtepidi, et tavakliendile on meie toode mugav ja me saame seda liikluspilti muuta täna sellele, et kahjukäsitlus on kiire, teiseks loodame, et tänu sellele saab ka jagamismajanduse sektor suurema hoo sisse – et juhte tuleb juurde ja ka teenuse kasutajamugavus läheb paremaks,” loodab Mardisoo.

Täna on ettevõtte palgal neli inimest, kaks peamist arendajat on Cachet’ga seotud olnud juba märtsikuust. Kokku panustavad idufirma tegevusse ligi kümme inimest. Ettevõttel on ka väike kontor Technopolise UMA koostöötamiskeskuses. Pallingul on ettevõttes 34,6%-line ja Mardisool 65,4%-line osalus.