Jahimeeste seas kütab kirgi maaomanike tulevane diktaat
„Siin näevad paljud jahimehed suurt ohtu nii ulukite arvukusele kui ka nende lemmikharrastuse säilimisele tervikuna,“ ütles Hedman Partnersi vandeadvokaat ja ka ise aeg-ajalt jahti pidav Urmas Kiik Delfile.
Tema sõnul võib maaomanikest aru saada, kuna nad tahavad omale kuuluvalt maaressursilt täiendavat tulu teenida. Jahimehed aga ei taha, et praegust süsteemi muudetaks, kuna nad peavad kehtivat süsteemi ülihästi toimivaks, olgugi, et see on pärit kirutud nõukaajast.
Kui jahipidamist peetakse tulusaks ettevõtmisest, siis eelkõige jahiturismi teenuste pakkujate seisukohast. „Reajahimehe jaoks ületavad kulud enamasti tunduvalt ulukiliha näol saadava tulu,“ rääkis Kiik.
Valminud seaduseelnõus on ka palju tähelepanu pööratud võimalikele rikkumistele, mis tähendab jahimeestele senisest enam ja rangeimaid karistusi. „See aspekt ei näi jahimehi häirivat. Mina isiklikult oleksin ka selles osas valvsam, et edaspidi repressioonikartus jahipidamist liigselt häirima ei hakkaks,“ sõnas Kiik.
Kas jahipidamine läheb jahimehe jaoks kallimaks? „Hinnatõusu osas jään vastuse võlgu, mingi jutt ja kartus on üleval, aga eelnõu ja seletuskirja lugedes ma nagu otsest ohtu ei märka,“ ütles Kiik.
„Loogiline muidugi on, et maaomanikud hakkavad raha küsima, ja see viib hinna üles, aga siiski ei pruugi. Peamine on jätkuvalt riigipoolne maksunõudmine, aga mis ja kas üldse siin jahimehe jaoks muutub, jääb mulle praegu ebaselgeks.“
Pigem saab tema sõnul uue seadusega hoogu juurde jahiturism, sest senisest enam maaomanikke hakkab nägema jahis tuluteenimise allikat. „See omakorda võib avaldada negatiivselt mõju ulukite arvukusele ja liigirikkusele,“ sõnas Kiik.
Üheks jahmehi häirivaks murekohaks on ka nn laskekatse (tiirus tuleb ettenähtud viisil tabada märklauda - toim) sooritamine, mis on eelduseks vintrelvaga jahil käimisele, samuti sileraudse relvaga suuruluki küttimisele. Hetkel toidab see nõue jahimeeste hinnangul vaid lasketiirude kukruid.
"Tegemist on praktilise harjutusega, mis oma olemuselt on igati normaalne, sest treenima ja harjutama ikka peab. Minu hinnangul on aga iga mõistlik jahimees oma laskeoskusest ise piisavalt huvitatud ja siin ei ole vaja mingit sunduslikku eksamineerimist. Eriti nii tihedalt nagu iga kahe aasta tagant ja tasu eest," sõnas Kiik.
"Katse koosneb kuuest lasust, nii et päris treeninguna seda muidugi võtte ei saagi. Ma arvan, et las igaüks treenib ise, millal ja kuidas talle mugavam, taskukohasem jne."
Seaduseelnõus laskekatse kohta midagi uut kirjas pole, aga jahiringkondades on selle muutmise vajadusest palju räägitud. Katse tingimused pannakse paika madalama aktiga kui seadus – keskkonnaministri määrusega.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv on varasemalt uue jahiseaduse vajalikkusest rääkides öelnud, et sellega antakse metsaomanikele suurem võimalus jahinduses kaasa rääkida.
Talijärve sõnul peavad metsaomanikud ja jahimehed rohkem koostööd tegema ning oma probleemküsimused omavahel lahendatud saama, sest riik ei saa olla nende küsimuste vahendajaks. Jahiseaduse eelnõu seab jahimehed ja metsaomanikud väidetavalt võrdsesse positsiooni, et nad saavutaksid vajalikud kokkulepped ja kompromissid.
Metsaomanikud saavad probleemide korral õiguse välja vahetada oma jahipiirkonnas jahirentija, kui muud moodi kokkuleppele ei jõuta.
Uus jahiseadus ei määra jahipiirkonna renditasu, vaid seda teevad metsaomanikud. Talijärve sõnul on tegemist vaba turuga ning renditasu suuruse lepivad omavahel kokku jahimehed ja maaomanikud.
