Jutt käib Eesti Energiast, Estonian Airist ja Kalevi šokolaadivabrikust. Kahe esimese puhul pole selge, mida riik üldse teha tahab.

Elektrifirma börsikavale ajas Reformierakond järsku sõrad vastu. Tundub, et asi triivibki selles suunas, et enne valimisi rohelist tuld riikliku energiahiiglase esmaseks aktsiaemissiooniks küll ei vilgutata.

Segane lugu on ka rahvusliku lennukompanii Estonian Airi riigistamisega. Kui panna Estonian Airi teema mõõtkava peale, siis ühelt poolt on kogu see värk liiga suureks puhutud. Lennuühendus maailmaga on Tallinnal olemas ilma Estonian Airita, ilma Lufthansata, ilma Finnairita, ilma easyJetita või mis iganes lennukompaniita, sest loodus tühja kohta ei salli. Kuid teiselt poolt on Estonian Airi turuosa Tallinna lennujaamas 43 protsenti ja seda pole sugugi vähe.

Mingil põhjusel ei ole riik ja SAS aktsionäride leppele suutnud allkirju saada, kõik väljahõigatud vekslid kukkusid ka eellepingu osas. Laua peal on küll kava, et riik kasvataks aktsiakapitali laiendamisega oma osaluse 66 protsendi peale ning SAS-i oma väheneks 34 protsendi peale. Segaseks jääb Cresco saatus, kellele kuulub praegu Estonian Airist 17 protsenti. Tundub, et riigi eesmärk on Cresco omanikeringist lõplikult välja lükata. Teatud signaali annab selleks asjaolu, et SAS peab läbirääkimisi ka Cresco osaluse nimel. Samuti on SAS Groupi eelmise aasta aruandesse peidetud fakt, et SAS on maha kandnud 52 miljoni Rootsi krooni väärtuses Cresco kohustusi. Milliseid kohustusi, seda osapooled miskipärast kommenteerida ei taha.

Kalevi magusavabrikuga on sama segane seis. Suurel pressikonverentsil istusid reas küll nii müüjad kui ka ostjad, ent probleem on selles, et Kalevi aktsiad on arestitud. See tähendab, et kommivabriku müümine on praegu võimatu. Kas ennast avalikkusele ostjatena julgelt tutvustanud norrakad hakkavad ise otse klattima, et aktsiatelt arest maha saada ja vabrik üle võtta?

Küllap just maikuu toob arenguid kõigi nende kolme ettevõtte saatuse osas.