Esimesed kontrollaktsioonid toimuksid juba selle aasta detsembris Tallinnas.

“Valime välja probleemsed ettevõtted ning hakkame neid kontrollima,” rääkis tööinspektsiooni juht Priit Siitan eile ümbrikupalkasid käsitleval ümarlaual.

Tööinspektsioon kontrollib, kas töötajatel on kirjalikud töölepingud, politsei aitab tuvastada isikuid, maksuamet kontrollida raamatupidamisdokumente, tööturuamet saab täpsustada, kas mustalt töötavad isikud pole end abiraha saajana arvele võtnud, selgitas Siitan kontrollimehhanismi.

Tööinspektorid üksi ümbrikupalkadele jälile ei saa, sest neil puudub ettevalmistus raamatupidamise kontrollimiseks.

Seni on ametkonnad edastanud maksupettusi puudutava info maksuametile. Maksuametilt aga teised ametkonnad teavet selle kohta, kui palju mõni ettevõte oma töötajate pealt makse maksab, ei saa, sest maksukorralduse seadus ei luba sedalaadi infot avalikustada.

Meile on enam-vähem teada, kes ümbrikupalka maksab, ütles maksuameti peadirektor Aivar Sõerd. Vihjeid ümbrikupalkade kohta saab maksuamet tööinspektsioonilt, ametiühingutelt ja politseilt. Samuti analüüsitakse inimeste otseseid kaebusi ja meedias avaldatut.

Sõerdi sõnul on probleemiks juriidiliste tõendite kogumine ja vormistamine ning kohtule esitamine. “Mõnikord jääb ümbrikupalk tõendamata, aga avastatakse ja tõendatakse hoopis käibemaksupettus,” ütles Sõerd. Paraku on kohtusse jõudnud suhteliselt vähe ümbrikupalga juhtumeid, tõdes maksuameti peadirektor.