JÄRELVAADATAV JA LOETAV | VTA asejuht Olev Kalda: proovid näitasid, et ohtlik pisik elab Vetevoolude tehases edasi

 (233)

M.V.Wooli kalatehased tuli sulgeda, sest ka pärast puhastust näitasid proovid ikka ohtlikku bakterit, ütles veterinaar- ja toiduameti (VTA) asejuht Olev Kalda täna Delfi otsesaates.

M.V.Wooli on ehitatud veerand sajandit. Ühe perekonna elutöö on hävinemas või hävitamisel. Kui tihti te mõtlete Vetevoolude pere ja nende rohkem kui saja töötaja peale, kes jõuludeks tööta jäävad?

Kindlasti mõtleme nende inimeste peale ka. VTA üks põhieesmärke on tagada see, et tarbija lauale jõuaks vaid ohutu toit. Meie tegevuse kõige kaalukam eesmärk on, et Eesti elanikkond oleks kaitstud, et ohtlik toit meieni ei jõuaks.

Tehaseid on maailmas küll suletud, aga haiguspuhangu harjal. Sulgemine on väga erakordne meede. Aga sel aastal ei ole puhangut olnud, ei ole ka haigusjuhtumeid. Miks ikkagi oli vaja tehas sulgeda?

Kindlasti on see erakordne meede. Aga see pole ainuke meede, mida oleme konkreetse ettevõtte puhul kohaldanud. Kui on inimeste elule ja tervisele, siis kohaldab amet erinevaid meetmeid: alates kaitsemeetmetest ja maandamistegevustest, on võimalik piirata toidu käitlemist ja turustamist; peatada ettevõtte tegevus osaliselt või täielikult.

Teie panite tehase kinni. Miks?

Siin peame minema ajas tagasi. Alates märtsikuust on meile teada, et ettevõttes on listeeriabakter, mis on põhjustanud haiguspuhangu kuues riigis. 26 inimesel on tuvastatud sama bakter, mis on leitud ja leitav M.V.Wooli tootmiskeskkonnast ja ka toodetest.

Seotud lood:

Kui teie andsite bakterist teada, korraldas tehas puhastuse. Pärast seda pole midagi kahtlast leitud, aga ikka panite tehase kinni.

Tuleme nüüd ajas tagasi sinna, kus me selle bakteri tuvastasime. Siis kohustasime ettevõtet kontrollima kõiki ohustatud tootepartiisid enne ettevõttest väljastamist. Kehtestasime nn nulltolerantsi. Toodetes ei tohtinud leiduda listeeriabakterit, aga ei saanud välistada, et seal leidub seesama puhangutüvi ST1247, mis on ilmselt rahvale juba pähe kulunud. Piirang kehtis kuni novembri lõpuni, kui me pidime tegema teistsuguse otsuse. Selle otsuse tegime lähtudes sellest, et ettevõtte poolt seni rakendatud meetmed ei täitnud eesmärki. Põhiline ettevõttele esitatud eesmärk oli, et nad peavad saasteallika tuvastama ja selle likvideerima.

Vetevoolud ütlevad: me tegime kõik, mida amet nõudis, ometi pandi tehas kinni. Mida nad siis ikkagi valesti tegid? Mis nad tegemata jätsid?

Amet on ettevõttelt nõudnud, et saasteallikas tuleb tuvastada ja likvideerida. Niipalju, kui meie kontrollid on näidanud, on see konkreetne bakter seal ettevõttes endiselt alles. Seda ka pärast puhastust. Pärast desinfektsiooni võttis VTA kontrollproovid, ja kahjuks tuvastasime me seal sellesama bakteri.

Te olete viidanud, et kui ettevõte oleks koostööd teinud, siis ei oleks VTA nii karmi meedet nagu kinnipanemine rakendanud. Nad täitsid teie ettekirjutusi, missugust koostööd te neilt veel eeldasite?

See koostöö-väljend on nüüd oma elu hakanud elama, see oli kontekstist välja võetud. Kui ettevõte saab ise teada, et tema tootes või tegevuses on midagi sellist, mis võib olla ohtlik, siis peab ta tegema kõik selleks, et see oht oleks maandatud, likvideeritud.

Kas nad ei teinud?

Sealhulgas tooted turult tagasi kutsuma. Jah, M.V.Wool on kontrollinud tootepartiisid, ja seda me ka nõudsime, aga kahjuks oleme järelkontrollide käigus leidnud sama bakteriga toodet ka jaekaubandusest. Kaitsemeetmed pole olnud piisavalt tõhusad. Seetõttu tuli astuda järgmine samm: peatada ettevõtte tegevus. Ma rõhutan, peatada, mitte lõpetada – peatada seniks, kuni ettevõte on kohaldanud põhjalikult eesmärgipäraseid meetmeid ja jõudnud tulemuseni, et bakterit enam ettevõttes ei ole.

Mida nad peaksid tegema?

Nad peaksid tegema seda, mida nad hetkel juba teevad. Ettevõtte tegevus on peatatud. Ettevõte tuleb nii toormest kui ka valmistoidust puhtaks teha. Tuleb läbi viia mehaaniline puhastus, tuleb läbi viia desinfektsioon. Seadmed tuleb viimase võimaluseni lahti võtta, puhastada – ja siis kontrollida, kas see kõik on olnud tõhus, veenduda, et seal ei ole inimest ohustavaid baktereid.

Miks on vaja laovarud hävitada? Miks ei tohi maha müüa või loomatoiduks kasutada?

Tuleme tagasi eelmisel nädalal toimunud kohtuistungi juurde, kus VTA vastusena ettevõtte taotlusele näeb võimalust vastutulekuks. Laovarud, mis pole läbinud tootmiskeskkonda, kus see bakter meie hinnangul endiselt alles on, ja on originaalpakendis – ja mille kohta annab ettevõte meile piisavat informatsiooni ja kui varude väljastamine ettevõttes toimub meie kontrolli all – siis on see (hävitamata jätmine – VK) võimalik.

Järelikult te möönate, et laovarude hävitamise nõue oli teie poolt liialdus?

See oli esimene meede. Meil ei olnud ettevõtte varude seisust ja konkreetsetest ristsaastumist välistavatest toimingutest täit ülevaadet. Ja sellepärast sai meede esialgu sellisena kirja pandud. Aga me nägime juba ettekirjutust tehes võimalikku vastutuleku kohta – ka teatud toodete asjus, nt kuumtöödeldud tooted, mis ei ole kokku puutunud tootmiskeskkonnaga, st on välistatud, et tootmiskeskkonnast sinna bakter satuks.

Miks on just M.V.Wool sattunud VTA kõrgendatud tähelepanu alla?

Jällegi, tuleme tagasi jutuajamise alguse juurde. Me räägime rahvusvahelisest puhangust, mille käigus on inimesi haigestunud ja hukkunud.

Sellel aastal pole Eestis ühtegi juhtumit, pole ka puhangut.

Varem on kindlaks tehtud, et tegemist on puhangutüvega. Haigestunuid on kuues riigis, kokku 26 juhtu, kuus surmajuhtumit.

Miks te tehast siis kinni ei pannud, kui oli puhang?

Rääkisin ka eri kaitsemeetmest, mida oleme rakendanud selleks, et võimaldada ettevõttel siiski tegutseda kehtestatud piirangu ehk partiipõhise kontrolli raames. Selle piirangu kehtimise ajal oli ettevõttel võimalik teha kõik selleks, et saaste tuvastada ja likvideerida. Te ütlete, et puhangut ei ole. Jah, me oleme selles mõttes õnnelikus olukorras, et piirangud ja kaitsemeetmed on olnud sedavõrd tõhusad, et Eestis ole sel aastal ühtegi puhangut olnud.

Mida ikkagi see M.V.Wool oleks pidanud tegema ja mida täpselt ta õigel ajal ei teinud? Mis see konkreetne asi on, mida nad valesti tegid?

Ettevõttes varitseb siiani reaalne oht. See haigestumisi põhjustanud bakteritüvi on endiselt ettevõttes alles.

Missuguseid teisi kalatööstusettevõtteid olete veel kontrollinud ja mis tulemustega?

Me kontrollime kõiki kalatööstusettevõtteid. Kontrollid on riskipõhised.

Ärilehe ajakirjanik on VTAst püüdnud saada ülevaadet selle kohta, missuguseid teisi kalatööstusi on kontrollitud ja mis tulemustega. Seda infot ei ole ta saanud, miks?

Me ei ole ühegi ajakirjaniku pärimisele vastamata jätnud. Öelge konkreetne ajakirjanik ja konkreetne küsimus, siis saame sellega edasi tegeleda.

Oleks väga tore, kui Kaja Koovit need vastused saaks. Väidetavalt on kolmes teises kalatööstusettevõttes leitud teist, kuid samuti ohtlikku bakteritüve. Mis nende ettevõtetega saanud?

Kui me räägime listeeria monotsütogeenist, siis vaieldamatul tegemist toidupatogeeniga. Küsimus on selle ohtlikkuse tasemes, selles, missugused on konkreetse bakteri tõvestavad omadused. Kui me räägime listeeriabakterist üldisemalt...

Ärme räägi üldisemalt, räägime neist kolmest ettevõttest, kust on ka eluohtlikku bakterit leitud. Mis ettekirjutusi olete neile teinud, millal kinni panete jne.

Me tuleme ikka sinna tagasi, et listeeriabakter kui selline...

Ei, me ei räägi listeeriabakterist kui sellisest. Räägime neist kolmest ettevõttest, kust on ka leitud ohtlikku tüve.

Listeeriabakterist on leitud rohkem kui kolmest kalatööstusettevõttest. Kui leitakse listeeriabakter, siis vaadatakse seda, missugused on ettevõttes vastavad meetmed, et probleemi kontrolli all hoida. Selleks on ettevõttel kaks tasandit. Kui ettevõttes rakendatud meetmed ei taga seda, et ta saab kasutada nn saja kolooniat moodustava ühiku piirmäära...

Katsume rääkida nii, et inimesed saavad aru, millest me räägime. Mida need kolm ettevõtet tegid teistmoodi kui M.V.Wool, nende tegevust ei ole peatatud?

Nemad on oma tegevusega meile tõestanud, et tarbijani ei jõua bakterid, mis ohustavad tervist sellisel määral, et võib põhjustaga haigestumist.

Juhtumil on ka poliitiline mõõde. Miks sai M.V.Wool tehase peatamise otsus kätte vahetult pärast maaeluminister Mart Järviku lahkumise teadet?

See on puhas kokkusattumus, ma võin seda kinnitada.

Avalikkusele võib paista teisiti, sest Mart Järvik seisis väidetavasti M.V.Wooli huvide eest. Peterkopi komisjoni aruande põhjal survestas ta ka teid. Võib jääda mulje, et kasutasite ära võimuvaakumit ja panite tehase kinni. Mismoodi argumenteerides tõendate, et see on kokkusattumus?

See mulje on ilmselgelt ekslik. Me tegime ettevõttele oma kava tegevus peatada teatavaks juba novembri keskpaigas. Pärast seda oli ettevõttel võimalik avaldada oma vastuväited. Need me saime ja neid kaalusime. Ettekirjutus, jah, valmis selleks ajahetkeks ja sai allkirja sama päeva (Järviku lahkumise päeva – VK) hommikul – varem, kui see vabastamise otsus avalikuks sai.

Seesama Peterkopi komisjoni aruanne viitab sellele, et Järvik ja tema nõunik Maido Pajo sekkusid VTA tegevusse. Mismoodi?

Seda tuleb lugeda sellest aruandest.

Loen ette lõigu Järviku kirjast VTA peadirektorile Indrek Hallistele. Jutt käib meediakäsitlusest, mis pole M.V.Woolile soodne. „Kahetsusväärselt on sellesse meediakäsitlusse andnud oma panuse ka VTA. [---] Hoiatan Teid juba ette, et minu küsimustes ei tohiks näha mingit katset poliitiliselt vms vormis/viisil sekkuda VTA töösse.“ Seda on raske tõlgendada teisiti kui poliitilise mõjutamise katsena.

Mul on sellel teemal olnud paar kohtumist ministriga – küll suuremas ringis, kus tema on küsinud ja meie oleme andnud selgitusi, miks me midagi teeme. Oleme saanud kirjalikke päringuid. Ministeeriumi esindajad on olnud kohal kohtumistel, kus me oleme M.V.Wooli esindajate konkreetset probleemi arutanud.

Kas te olete selle küsimuse lahendamisel poliitilist survet tundnud või mitte?

Nad on tundnud huvi küsimuste vastu, mida varasemate ministrite puhul ei olnud täheldada. Ilmselt vajab siin ülevaatamist, mis ulatuses peab järelevalveasutus ministrit informeerima oma igapäevastest küsimustest.

EKRE on viidanud, et uus maaeluminister jätkab Järviku jälgedes. Niisiis võite ennast poliitilise surve alt leida ka järgmise ministri ametiajal.

Võin kinnitada ühte: VTA teeb oma tööd olenemata poliitilisest olukorrast. Meie poliitika on toiduohutuse poliitika. Põhieesmärk on see, et tarbija saab teha oma valikuid – muidugi arvestades seda, mis konkreetsele tarbijagrupile sobib.

Sinna tahakski jõuda. Aga kui Oskari Lihatööstuse toorainest leiti listeeriabakter, siis Selver korjas tooted kähku ära, teie ei teinud midagi. Rimi salatitest leiti ka, Rimit te kinni ei pannud. Miks?

Tahaksin viidata toiduvalmistaja ja tootja hoolsuskohustusele. Nemad reageerisid adekvaatselt ja meil ei olnud vaja sekkuda.

Jõulud lähenevad, tahaks lõpetuseks teada, mida süüa, et terveks jääda. Toorest kala ja pooltoorest liha paljud enam süüa ei julge, aga porgandit tahaks vahel toorelt ka, ilma keetmata.

Letil olevat kaupa võib süüa, aga kõike tuleb muidugi tarbida mõõdukalt ja arvestades oma tervisega. Listeeriabakter on ohtlikum vanuritele, kuumtöötlemata toitu ei peaks tarbima ka lapseootel naised, väikelastele ei peaks seda andma. Värske kaup võiks olla eelistatatud. Kuumtöötlemine maandab riske, seda ka taimse toidu puhul. Bakteritele meeldib elada 5-60 kraadi juures, jahedas säilitamine võimaldab toitu pikemalt hoida.

Räägime lihtsamalt: kas ma pean tingimata porgandeid küpsetama või ma võin neid ka toorelt süüa?

Porgandit võib täitsa vabalt toorelt süüa. Kui ta on pestud, viilutatud ja pakendis, siis peab jälgima säilivusaega.