JÄRELVAADATAV | Riigikohus presidendiga ei nõustunud. Teisest sambast saab hakata järgmisest aastast raha välja võtma

 (792)
Pensionireform puudutab 700 000 inimest ja ligi 5 miljardit eurot.

Täna otsustas riigikohus, et valitsus võib kavandatava pensionireformiga edasi minna ning kohus sel põhiseadusega vastuolu ei näe. Seega ei nõustunud enamus riigikohtunikke presidendi taotlusega, et teise samba vabatahtlikuks tegemine on põhiseadusega vastuolus. Riigikohtunike hulgast 12 leidsid, et valitsuse plaan on seadustega kooskõlas, kuid lausa 7 kohtunikku jäid eriarvamusele.

President Kersti Kaljulaid pöördus tänavu märtsis riigikohtusse taotlusega kuulutada senist pensionikorraldust oluliselt muutva kohustusliku kogumispensioni reform põhiseadusega vastuolus olevaks.

Täna avalikustas riigikohus, et riigikohtunike üldkogu jättis rahuldamata presidendi taotluse tunnistada põhiseadusevastaseks kohustusliku kogumispensioni reformi aluseks olev seadus.

President kuulutas kohe pärast riigikohtu otsust seadusemuudatuse ka välja, sõnades, et riigipea ülesanne on seista Eesti Vabariigis selle eest, et meie õigusloome oleks põhiseaduse vaos. "Riigikohtus ei käida võitmas ega kaotamas, vaid õigusselgust saamas," sõnas Kaljulaid.

Seadus peab jõustuma 10. päeval pärast riigi teatajas avaldamist. "Kuna kohtuvaidluse tõttu võib seaduse väljakuulutamisele järgnev aeg võib jääda lühemaks kui rakendamiseks vajalik on, võib seadusandjal vajalik korrigeerida tähtaegu aga see on seadusandja otsustada," ütles riigikohtu esimees Villu Kõve. Praeguse seisuga tähendab see, et avaldust kogumise katkestamiseks saab esitada kõige varem 1. jaanuaril 2021. aastal ja raha saab seega kätte septembris 2021.

Seotud lood:

Kohus leidis, et reformiga antakse tööealistele inimestele võimalus võtta kohustuslikust pensionifondist raha välja ning pensionäridele õigus lõpetada enne 2021. aastat sõlmitud pensionileping ja nõuda ühekordset väljamakset.

Riigikohus tegi kindlaks, et seadus küll riivab omandi- ja võrdsuspõhiõigust ning ettevõtlusvabadust, aga samas polnud praeguste prognooside põhjal võimalik piisava kindlusega järeldada, et põhiseadust rikutakse. Reformi eesmärgid - eelkõige inimeste valikuvabaduse suurendamine - kaaluvad põhiõiguste riived üles ja kasutusele on võetud ka mitmed neid tasakaalustavad lahendused.

Siiski ei olnud kohtunike otsus kaugeltki üksmeelne ning otsusele jõuti kompromisside ja hääletuste tulemusel. Riigikohtunike hulgast 12 leidsid, et valitsuse plaan on seadustega kooskõlas, kuid lausa 7 kohtunikku jäid eriarvamusele.

Foto: Anni Õnneleid

Pressikonverentsil selgitasid otsust riigikohtu esimees Villu Kõve, halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving ja riigikohtunik Heiki Loot.

Riigikohtu lahendit, eriarvamusi ja konkureerivaid arvamusi saab täismahus lugeda siin.

Pensionireformi otsus riigikohtus
Loot: jah, seis oli küll 12:7, aga kaheksa kohtunikku esitasid konkureeriva arvamuse, st et nad olid küll lõpplahendusega nõus, aga toetasid teistmoodi argumenteerimist
Pilving: meie - eriarvamusele jäänute - suurte riskide võtmine on praeguses olukorras põhiseadusevastane. Eriarvamuses ei seata kahtluse alla reformi ennast, teist sammast parandada tohiks ja puudusi kõrvaldada aga kriitiline koht on see, et kokku on kogutud fondides pea 5 miljardit ja selle väljavõtmise ja muuga nüüd seonduvad riskid. 
Pilving: mul on kahju et mul ei õnnestunud veenda kolleege selle seaduse põhiseaduse vastasuses. Aga vastuolulisust näitab eriarvamuste rohkus. 
Kõve: vähe on suuri otsuseid, mis riigikohtus võetakse täieliku konsensusega vastu. 
Pilving: fondist raha väljavõtmiseks on etteteatamisaeg viis kuud, see peaks ära hoidma ka fondide rahast tühjaksjooksmise. 
Kõvele küsimus, et millal siis inimesed raha saavad välja võtta? Kõve: need on seotud riigi teatajas avaldamise ja muude sätetega. Seadust tuleb täita nende kuupäevadega, mis seal kirjas on. 
Kõve: meie otsus on prognooside pinnalt tehtud. Kui paljud inimesed oma raha tegelikult välja võtma hakkavad, me ju täna ei tea. meie antud prognooside järgi fondid põhja ei lähe ja olukord nii halvaks ei lähe, et pikaajaliselt inimesed kahju peaksid kannatama. Aga kui läheb halvemaks, on meil võimalik teist korda hinnata. 
Pilving: üldkogu enamus asus ka seisukohale, et muudatus ei aita parandada tänase teise samba puudusi, näiteks ei kaasne selle reformiga tootlus. Nüüd tulebki jälgida, et olukord - näiteks tootlusega - hullemaks ei lähe. 
Pilving rõhutab: olukorda tuleb jälgida. Meil puudub informatsioon midagi põhiseadusevastaseks kuulutada. Aga tuleb jälgida et need kes on juba raha paigutanud teise sambasse, et nende olukord ei halveneks. 
Kõve: tuleb eristada riived ja rikkumised - riive tähendab, et õigus saab mõjutatud. Rikkumine see pole. Riigikohus leidis, et rikkumisi ei ole. See tähendab et seadus jõustub sellisel kujul nagu ta on vastu võetud (riigikogus), kui keegi seda just ei muuda. 
Kõve rõhutas: muudatus annab õiguse (mitte kohustuse) kogumine üles öelda.
Kõve: üldkogu hinnangul riivab muudatus ka kindlustusandjate õigustatud ootust ja ettevõtlusvabaduse riive on ka olemas, aga see pole nii tugev, et see võiks pensionirefomi peatada. 
Pilving: teise sambaga mitteliitunutele on samaväärset hüve väga keeruline luua. Riik peaks otsima täiendavaid vahendeid ja selliste valikute tegemine on äärmiselt keeruline.
Pilving tõi välja veel murekoha: teise sambaga liitunute erinev kohtlemine on selgelt olemas - ühed saavad tagasi 4% sotsiaalmaksu, teistpidi need kes pole liitunud, nemad enne pensionile saamist samaväärset hüve ei saa. 
Pilving: Eesti Panga analüüsist tuli selgelt välja, et ootused on erinevad. Ja kelle raha see fondis siis on? See on liitunute ühine vara. Kui nüüd mõned fondist lahkuvad, tähendab see ümberkorraldamist ja see omandiõigust piirab. 
Pilving: omandi põhiõiguse puhul üldkogu nägi põhiõiguse riivet ehk riivatakse nende õigusi, kes soovivad sambasse alles jääda. 
Pilving: mina olin üks neist, kes ei toetanud lõpptulemust, kuigi olime paljude otsuse lähtealustega päri. 
Villu Kõve möönis, et kõik otsust ette kandvat kohtunikku on eriarvamusel: me oleme kõik siin kolmekesi eri paadis Ivo Pilvingu ja Heiki Loodiga. 
Loot: presidendi hinnangul ei järgi muudatused põlvkondadevahelisi kokkuleppeid. Riigikohus nõustus presidendiga, et põhiseaduse preambul on õiguslikult siduv. Aga seadusandjal pole siiski kohustust eelistada üht sotsiaalkindlustuse süsteemi teise ees, sest preambul ei kirjuta seda nii täpselt ette. 
Loot ütleb, et riigikohus tõdeb, et neil pole andmeid ega prognoose, mis näitaksid, et teisest sambast väljunud inimeste pension langeks alla põhiseaduses nõutava määra. 
Heiki Loot annab ülevaate presidendi argumentidest ja riigikohtu selgitustest.
Kõve ütleb, et loodetavasti võtab riigikogu ja valitsus tõsiselt kohustust, et põhiseaduse vastu ei eksita. 
Üldkogu möönis, et seadusemuudatuse riskid võivad realiseeruda ja välistatud pole põhiseaduslikkuse täiendav kontroll selle rakendamise faasis. 
Kõve: kõik seadused alluvad põhiseaduslikkuse kontrollile, seega põhjendamatu on väide, et see on vaid poliitiline otsus. 
Kui tehakse suurt hulka inimesi puudutavat reformi, siis tulebki põhiseaduslikkust kontrollida.
Riigikohus peab vajalikuks märkida, et presidenti tunnustatakse et vaidlus riigikohtusse tõi. 
Kõve ütleb, et otsus tekitas kohtunikes palju vaidlusi - riigikohtu otsus on vaidluste ja kompromisside tulem. Eriarvamusele jäänud kohtunikke on seitse, konkureerivaid arvamusi on kaheksa. 
Kõve: see tähendab, et president peab seaduse välja kuulutama.
Villu Kõve: riigikohtu üldkogu tegi otsuse, millega jättis presidendi taotluse rahuldamata. 
Riigikohtunikud on kohal, pressikonverents algab.
Eesti Pangalt oluline meeldetuletus: teises sambas kogub endale pensionisääste rohkem kui 700 000 Eesti inimest ja tulevikus peaks teisest sambast tulema kolmandik inimese pensionist. Pensionifondides on üle 4 miljardi euro.https://arileht.delfi.ee/news/uudised/eesti-pank-avalikustas-kauaoodatud-ja-pensionireformi-suhtes-kriitilise-mojuanaluusi?id=87945711
Meenutuseks: koroonakriisi ja riigi raha säästmise põhjendusega on täna juba riigipoolsed maksed teise pensionisambasse kinni keeratud. https://arileht.delfi.ee/news/uudised/seeder-seadis-koroonakriisi-voimuvoitluse-vankri-ette?id=89290803
Täna selgub riigikohtu otsus: kas valitsuse plaanitav pensionireform on põhiseadusega kooskõlas? https://epl.delfi.ee/uudised/mis-saab-siis-kui-riigikohus-pensionireformi-heaks-ei-kiida-seeder-plaan-b-on-kindlasti-olemas?id=91380209