Üürimajade programmi eesmärgina toodi selle loomisel 2017. aastal välja vajadus väiksematesse piirkondadesse riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös kortereid ehitada, et ettevõtted saaksid neid uute töötajate toomiseks välja üürida. Toetust saavad omavalitsused taotleda KredExi vahendusel.

Järgmise aasta riigieelarve eelnõus on üürielamufondi jaoks ette nähtud 3,647 miljonit eurot ja 2021. aastal 9,389 miljonit eurot. 2022 ning 2023. aastal plaanib riik üürimajadele kulutada aastas 1,26 miljonit eurot.
"Juba võetud kohustuste katteks saame kasutada lisaks ka üürielamufondi puhul käesoleval aastal kasutamata jäävaid ja üle kanduvaid vahendeid," ütles Taavi Audo majandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast ERR-ile.
Riigieelarve seletuskirja kohaselt lisandub uusi ja korrastatud elamuid eelkõige Tallinna ja Tartu mõjupiirkonnas ning vähesel määral teistes maakonnakeskustes.

"Elamupoliitikat on vaja riiklikult koordineerida, et vältida segregatsiooni ja ääremaastumist. Eesmärk on tagada elamufondi jätkusuutlikkus üle Eesti," põhjendatakse seletuskirjas plaanitavaid kulutusi.

Omavalitsused saavad toetust taotleda nii uute üürielamute ehitamiseks kui ka olemasolevate hoonete korrastamiseks, juhul kui need üürimajadena kasutusele võetakse.

Toetust saab kuni 50 protsenti ja mitte rohkem kui 2,5 miljonit eurot kohaliku omavalitsuse kohta.

Loe lähemalt ERRist.