10-aastase jäämurdeteenuse ostmise riigihange kuulutati välja 18. septembril ja kui veel möödunud nädala neljapäeval oli pakkumuste esitamise tähtaeg 1. oktoober (täna) ning Äripäev küsis üllatavalt lühikese hanketähtaja kohta veeteede ametist kommentaari, siis päev hiljem reedel nihutati pakkumuste esitamise aeg 12. oktoobrile. Veeteede ameti avalike suhete vanemspetsialist Malle Lõhmus vahendas, et hanke tähtaega lükati edasi selleks, et anda osalejatele lisaaega eestikeelse pakkumuse vormistamiseks. Ent ka koos ajapikendusega on hanke tähtaeg selle mahtu arvestades üllatavalt lühike - 19 tööpäeva.

Tänavu suvel teatas Tallinna Sadam, et kavandab kuni 50 miljonit eurot maksva kasutatud jäämurdja ostmist. Äripäevale on vihjatud, et sadam arutas majandus- ja kommunikatsiooni- ning rahandusministeeriumiga konkreetse Soome ettevõtte Arctia jäämurdja soetamist konkursita. "Sellest firmast oli tõesti juttu, kuna jäämurdjad meie piirkonnas on pigem defitsiitne kaup," ütles majandusminister Juhan Parts.

Tekib kahtlus, kas ka 10-aastane jäämurdeteenuse riigihange on koostatud eelkõige Arctiale mõeldes. Hankes toodud tehnilised nõudmised vastavad nagu valatult Arctia jäämurdjate omadustele. Näiteks on minimaalne jäämurdja laius hanke järgi 23 meetrit, kõik neli sobivat Arctia jäämurdjat on 23,8 või 24,2 meetri laiused. Eesti olemasoleva jäämurdja Tarmo laius on 21,2 meetrit. Veeteede ameti spetsialist Lõhmus märkis lakooniliselt, et kõik laevale seatud minimaalsed nõuded hankes tulenevad jäämurdeteenuse eripäradest.