Järjekordne torge üüriturule: Ülemiste ärikeskus ehitab välismaalastele suure üürimaja

 (32)
Suurinvestorite rajatavad üürimajad tõmbavad hinnad alla
Järjekordne torge üüriturule: Ülemiste ärikeskus ehitab välismaalastele suure üürimaja
Mainor Ülemiste juhatuse esimees Margus Nõlvak tõmbas uue üürimaja sarikapeol sae käima.Erakogu

Ülemiste City ärilinnakusse esimest üürikorterite maja rajav kinnisvaraarendaja panustab üha hoogsamale välistööjõu sissevoolile.

Mainor Ülemiste pidas sellel nädalal uue Lurichi maja sarikapidu, tähistades 13korruselise ja 81 korteriga üürimaja peatset valmimist. Ettevõtte kinnitusel on veerand korteritest juba aasta enne võtmete üle andmist broneeritud. Ülemiste ärilinnakus tegutseb praegu üle 400 ettevõtte ja töötab ligi 10 000 inimest, kellest umbes poolteist tuhat on välismaalased.

"Viie-kuue aasta pärast on see number kahekordistumas ning kõigi plaanide kohaselt võiks Ülemiste City olla koduks juba enam kui tuhandele inimesele," ütles Mainor Ülemiste juhatuse esimees Margus Nõlvak. “Meie eesmärk on, et pühapäeval Tallinnas maandunud talent saaks hiljemalt teisipäeval tööle hakata.”

Välismaa talendile rullitakse lahti punane vaip

Rahvusvahelisel tööturul tegutsevat talenti hakatakse meelitama lisaks heale töökeskkonnale ka mugava sisseelamisega, sealhulgas lihtsalt leitava kvaliteetse koduga. „Mugavate üürikorteritega aitab Ülemiste City enda ettevõtteil talentide nimel konkureerida," selgitas Nõlvak.„Meie elanik ei pea tundma puudust Woltist, Boltist ega Uberist, ega sisse kolides tegelema ka voltide ja poltidega, teda ootab valmis elukeskkond.”

Ärilinnak pakub Tallinna lennujaama saabuvale välistöötajatele teenust, et teha ühe päevaga korda kõik paberid, mis erinevaid asutusi pidi käies võtaks muidu kuu aega. Samuti saavad välistalentide lapsed esimesest päevast koha rahvusvahelises lasteaias. Ärilinnak avab peagi ka hariduskompleksi eesti- ja ingliskeelse kooli ja lasteaiaga. Juba praegu on jalutuskäigu kaugusel kättesaadavad perearstiteenus ja isegi ilukirurgia.

Kinnisvarahaide üürimajad mõjutavad väikeinvestorit

Suurinvestorite tulek võib aja jooksul hakata mõjutama üürituru seniseid peamisi tegijaid – eraisikutest korteriomanikke. Suurinvestorite tuleku eest hoiatas korteriüürijaid Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel juba mullu novembris. Väikeinvestorid peaksid Rüüteli sõnul olema korteritesse investeerimisel ettevaatlikud, sest pikale ja odavamale rahale hea ligipääsuga institutsionaalsed investorid löövad hinnad alla, sest saavad endale lubada madalamat tootlust.

Kui varem tegelesid üürikorteritega peamiselt väikeinvestorid, siis tööjõu kiire liikumine ja palgakasv innustas ka nn institutsionaalseid investoreid üürimajasid rajama. Hirmust nö probleemsete üürnikega kaasnevate riskide ees aitab suurinvestoritel üle saada ka korterite müügitehingute arvu vähenemine. Kinnisvara kiire müümise asemel tuleb see panna üha suurema tõenäosusega nüüd hoopis üüriraha koguma.

Kaks aastat tagasi teatas LHV, et käivitab esimese erainvestorina ulatusliku üürimajade projekti, et paigutada sinna pensionifondide raha. Esmalt ehitatakse Põhja-Tallinnas Manufaktuuri kvartalisse kaks üürimaja, kuhu on planeeritud 127 ühe-, kahe- ja kolmetoalist korterit, parkimismaja ning suur sisehoov. Lumi Capitali ja LHV ühise investeerimisstrateegia pikem eesmärk on rajada Tallinna erinevatesse elamupiirkondadesse 500 üürikorterit.

Tänavu märtsis prognoosis Swedbank üürihindade langust keskpikas perspektiivis. Korteri soetamine on keskmise palga suhtes endiselt odavam kui viimase kinnisvarabuumi aegu, mllega kaasneb ka suurem pakkumine üüriturul.

Üürihinnad kallinevad praegu siiski kinnisvarast kiiremini

Arco Vara seevastu täheldas oma juulikuises kinnisvaraanalüüsis hoopis üürihindade tempokat kasvu, mis on pannud kasvama ka üüritootlused. „Kui Tallinnas teenib üürikorteri ostuhinna tänasel hetkel tagasi keskmiselt 16 aastaga, Tartus 14 aastaga, siis näiteks Rakveres ja Viljandis 11 aastaga," kirjutas Arco Vara analüütik Mihkel Eliste.

Loe veel

Väikelinnades on üüripakkumiste arv Eliste sõnul väga madal, sest alla 10 000 elanikuga keskustes, on üüriinvesteeringute tegemine erasektori poolt väga tagasihoidlik. Tänu kasvanud nõudlusele oodatakse mitmes piirkonnas riiklike üürielamute rajamisega alustamist.

„Probleem investeeringute tegemisel ei ole siiski mitte otseselt investorites endis vaid investeeringute tegemiseks vajaliku laenuraha piiratud pakkumine," selgitas Eliste. „Väikelinnades aktiivne üüriturg lähitulevikus püsib, sest aktiivne tööturg on elanikkonna väljavoolu Tallinnasse takistamas, kuid kinnisvara on suurele hulgale elanikkonnast siiski isegi pangalaenuga soetamiseks liialt suur väljaminek, või ei ole laenukliendid pankade silmis laenukõlbulikud."

Mainor Ülemiste arendab Ülemiste Cityt kui Baltimaade suurimat ärilinnakut, mis tegutseb 36 hektaril ja pakub 130 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda.