Järjekordse Eesti tiivulise maandumine. Kas ajutiselt või lõplikult?

false

Neli aastat Nordica tegutsemist on toonud kaasa intriige ja südamevalu, aga ka õnnestumisi ja positiivseid emotsioone kõikidele asjaosalistele. On olnud turbulentne aeg.

„Kell on kohe seitse, alustame siis.” Verivärske lennufirma Nordic Aviation Groupi (NAG) juhatuse liikme Erik Sakkovi näolt peegeldub ajakirjanike ja fotograafide sähvivate välkude ees seistes elevust. On 2015. aasta pime novembrikuu, laupäeva õhtu. Vahetult enne pressikonverentsi algust, kell 17.38 on maandunud viimane Estonian Airi lend. „Loodus on lahti keeranud vee, eks te kõik aimate, mille puhul see sümboolselt nii on,” viitab Sakkov lakkamatule vihmasajule. Järgnevad teiste juhtide pidulikud kõned, kus näpuotsaga mälestatakse Estonian Airi (EA), aga ennekõike tutvustatakse pealtnäha üleöö sündinud uut lennufirmat. Uued juhid – kõigil seljas särgid suure kirjaga „LENNUD TOIMUVAD!” – nendivad siiski, et NAG-i kui uut Eesti lennuettevõtet hakati tegelikult meisterdama kuu aega varem, valmistudes Euroopa Komisjonist Estonian Airile saabuvaks surmahoobiks.

Sel pühapäeval, 27. oktoobril 2019 kell 00.25 maandub Nice'i–Tallinna lend, mis jääb vähemalt selleks korraks Nordicale viimaseks. Tõsi, lootusega, et mitte lõplikult. „Terav konkurents ja istekohtade ülepakkumine Tallinna liinidel ei võimalda meil täna siin kasumlikult opereerida,” teatas ettevõtte endine finantsjuht Kristi Ojakäär suvises pressiteates Nordica Tallinna-liinide täieliku sulgemise kohta. Nordica lennatud liinid anti üle teistele vedajatele ja nüüd keskendutakse põhimõtteliselt sellele, mida on Nordica ja LOT-i tütarfirma Regional Jet algusest peale teinud: pakkuma teistele lennukompaniidele allhanget (loe lähemalt Nordica juhi Erki Urvaga tehtud intervjuust).

Neli Nordica tegutsemisaastat on olnud nii ettevõttes töötanud inimestele kui ka reisijatele piltlikult öeldes tõelised Ameerika mäed. Omajagu pinget ja meelelahutust on firma käekäik pakkunud ka kõrvalseisjatele.