"Üle on kuulatud ligi 30 prokuratuuri poolt kutsutud tunnistajat. Kõik tunnistajad on kinnitanud, et maadevahetused olid seaduslikud, samuti ei ole ükski tunnistaja teadnud ametiisikutele altkäemaksu lubamisest või andmisest. Kaitse tunnistajaid veel üle kuulatud ei ole.

Tunnistajate ülekuulamise vahel on toimunud prokuröride poolt dokumentaalsete tõendite avaldamine. Põhiliselt on avaldatud tõendeid, mis annavad tunnistust sellest, et AS Järvevana endine tütarettevõtja OÜ Woody soovis vahetada ja vahetas maid. AS Järvevana hinnangul ei ole seni avaldatud ühtegi dokumentaalset tõendit, mis viitaks altkäemaksu lubamisele või andmisele või
vahetustehingute ebaseaduslikkusele.

Kõikide süüdistatavate kaitsjad on korduvalt juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et prokuratuur ei võimalda kaitseõiguse teostamist, kuna ei too välja tõendi asjakohasust, samuti haakuvust tõendamisesemega. Kaitsjad leiavad, et puhtformaalne dokumentide ettelugemine ilma, et oleks teada tõendi asjakohasus, samuti see millist süüdistatavat see millises episoodis millise tõendamisesemesse kuuluva asjaolu suhtes puudutab ja kuidas neid kavatsetakse kasutada konkreetse süüdistatava vastu, on sisult fiktiivne toiming, mis ei taga kaitseõigust ja mis on vastuolus võistleva menetluse olemusega.

AS Järvevana kaitsja vandeadvokaat Leon Glikman esitas 07.12.2009 kohtule järjekordse taotluse viidetega Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele seoses kaitseõiguse jätkuva rikkumisega. Sarnase taotluse esitas 08.12.2009 Reiljani kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv. Kohus on katkestanud dokumentaalsete tõendite avaldamise, kuna kõikidel kaitsjatel ei ole veel olnud võimalust vastavaid taotlusi nende kaitsealuseid puudutavas osas vormistada.

Samuti ei ole AS Järvevana saanud seni selgust jälitustegevuseks vastavaid lubasid väljastanud kohtunike volituste osas. AS Järvevana tegi 12.11.2009 börsiteate selle kohta, et sai ametliku vastuse kaitsja 14.10.2009 konkreetsele järelepärimisele, mis puudutas kohtunike Orvi Tali ja Eda Muraku volitusi väljastada jälitustegevuse lubasid, konkreetse vastuse, millega kohtu esimees määras vastavalt kohtute seaduse § 12 lg. 2 ja 3 ning KrMS § 24 lg. 4 peale iseenda jälitustegevuse lubasid andvad ülalmainitud kohtunikud - 23.09.2005 käskkirjaga nr. 8-1/17 alates 05.01.2009 kohtunik Orvi Tali ja 02.01.2006 käskkirjaga nr. 8-1/3 alates 05.01.2009 kohtunik Eda Muraku. Kuna tegemist oli konkreetse vastusega konkreetsele järelepärimisele kindlapiirilise perioodi kohta, siis ei saanud AS-l Järvevana tekkida kõhklust selles, et jälitustegevuse lubade andmise volitused tekkisid alates 05.01.2009.

Samal ajal kui prokuratuur pole võistlevas menetluses esitanud vastutõendeid selle kohta, et kohtunike volitused anda jälitustegevuse lubasid võisid tekkida varem kui 05.01.2009., on nimetatud küsimuses üllitatud AS-i Järvevana ja tema kaitsjat süüdistavaid ajakirjanduslikke spekulatsioone ilma viideteta konkreetsetele dokumentidele (Eesti Päevaleht 14.11.2009, Holger Roonemaa).Nimelt väideti artiklis, et AS-ile Järvevana saadeti vastuseks konkreetsele järelpärimisele 2005-2006 perioodi kohta hoopis aastat 2009 puudutav volitusi pikendav käskkiri ja et igal uuel aastal koostati uus käskkiri, milles viidati varasema käskkirja kuupäevadele ja numbritele.

Tegelikult AS-i Järvevana kaitsjale esitatud Harju Maakohtu esimehe käskkirjad ei sisalda mingeid viiteid ei varasemate käskkirjade numbritele ega kuupäevadele vaid need kannavad lihtsalt ebaharilikult varajast kuupäeva võrreldes volituste algusajaga.

AS Järvevana rõhutab, et ta on hästi teadlik nii dokumendihalduse üldpõhimõtetest, mille järgi tuleb nii paber- kui digitaaldokumendi puhul tagada nelja kohustusliku omaduse (autentsus, usaldusväärsus, terviklikkus, kasutatavus) olemasolu kogu dokumendi elutsükli vältel kui ka üldisest asjaajamise korrast ja ka justiitsministri poolt vastavate perioodide suhtes 31.12.2005 ja 01.01.2006 kehtestatud kohtu kodukordadest, mille kohaselt fikseeritakse dokumendis selle koostamise ja allakirjutamise päev ning see registreeritakse vastavalt allakirjutamise järgselt.

AS Järvevana ei soovi seoses eelnevaga teha mingeid ennatlikke järeldusi ega kedagi süüdistada, kuid samas ei ole võimalik aru saada ega vastata lisaks käskkirjadel nende tegeliku väljaandmise konkreetsete kuupäevade puudumisele, ka asjaolule, et kuna Riigikohtu esimees tegi ettepaneku kohtunik Muraku vabastamiseks juba 15.10.2008 ja president vabastas kohtuniku 04.11.2008 alates 01.01.2009 tema enda soovil http://www.president.ee/et/ametitegevus/otsused.php?gid=121343, siis millal ja miks anti kohtunik Murakule volitused anda välja jälitustegevuse lubasid alates 05.01.2009.a., s.o. ajal kui ta oli juba pensionil ja kui juba sügisest 2008 oli teada tema pensionile minek.

Arvestades kõike ülaltoodut, on igasugused viited AS Järvevana ja/või tema kaitsjapoolsetele meediamanipulatsioonidele täielikult alusetud. AS Järvevana jätkab süvendatult nimetatud probleemide uurimist kuni konkreetsete ja rahuldavate vastuste saamiseni vältimaks alusetuid spekulatsioone. Nimetatud küsimus muutub aktuaalseks eelduslikult 2010.a. alguses, mil kohus võtab seisukoha, kas jälitustegevuse protokollid on avaldamiskõlblikud Euroopa Inimõiguste Konventsiooni, põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse valguses.

AS Järvevana avaldab lootust, et kui inimesi on aastate jooksul jälgitud ja pealt kuulatud, siis seda on tehtud seaduslikult ja kohtu poolt välja antud korrektsete eelnevalt väljaantud ja nõuetekohaselt registreeritud ja kuupäevastatud lubade ja volituste alusel. Sellistele nõuetele, sh. jälitustegevuse aluste läbipaistvusele on tähelepanu pööranud ka Euroopa Inimõiguste Kohus.

AS Järvevana kinnitab veelkordselt, et olles tutvunud kõigi kogutud materjalidega, oleme veendunud, et kõik maade vahetustehingud on sooritatud seaduslikult, s.h. AS-i Järvevana endise tütarfirma OÜ Woody poolt sooritatud vahetused."