„Tuleks tekitada majanduskeskkond, kus suured firmad tahaksid investeerida Eestisse ja sooviksid kasutada maagaasi, kuid pideva akstsiisitõusuga peletame neid hoopis eemale,“ sõnas Jefimov ja lisas, et taastuvenergia doteerimine on loomulikult samuti vajalik, ent mõistlikul tasemel,“ vahendavad Jefimovi sõnu ürituse korraldajad.

Jefimovi sõnul tundub talle, et energeetikakavas on hetkel gaas kui tähtis ressurss täiesti ära unustatud. „Kui tegijaid ja vastutajaid on palju, nagu arengukava koostamise juures on, ei vastuta lõpuks mitte keegi,“ lisas ta. 

„Olen siit ja sealt lugenud, et riik teeb ja investeerib gaasi infrastruktuuri, kuid midagi täpsemat ei ole teada – kas riik ise investeerib oma raha nii Balticconnectorisse kui ka väikesesse LNG terminali või peavad seda tegema projektiarendajad 100% tariifide ehk gaasitarbijate arvelt? Oleme skeptilised Balticconnectori ennetähtaegse valmimise osas, kuna meil on pikaajaline kogemus ja teame kui palju aega võtavad toimingud. Seadustega on paika pandud toimingute menetlemise protseduurid ja ajalised reeglid, mida kõik infrastruktuuri arendajad peavad täitma," märkis ta.

"Näiteks ainuüksi detailplaneeringu algatamine, kinnitamine ja kehtestamine võtab kuni kolm aastat, keskkonnamõjude hindamise programmi ettevalmistamine pool aastat ja selle täitmine, kooskõlastamine erinevate ametitega ning avalik arutelu veel aasta ja kuna tegu on rahvusvahelise projektiga, mida tehakse ELi normide järgi, siis suureneb ajakulu veelgi," märkis Jefimov.

Euroopa Komisjoni kaasrahastamise reeglid on Jefimovi sõnul väga karmid ning kui me teeme midagi kiirustades valesti, siis on suur oht saada pärast trahvi või rahaline toetus võidakse tagasi küsida. "Siis allakirjutatud kokkuleppe ei päästa. Üritame anda endast maksimumi, kuid üle oma varju ei saa hüpata,“ lisas Jefimov.