Jegorov: Eesti ise digimaksu kehtestada ei plaani. Globaalse süsteemi loomisel on aga erimeelsused

 (3)
Dmitri Jegorov
Dmitri JegorovFoto: Priit Simson

Suurbritannia teatas, et plaanib alates 2020. aastast koguma hakata suurtelt korporatsioonidelt nagu Facebook ja Google (Alphabet) digimaksu koguma. Ärileht küsis rahandusministeeriumist, milline on Eesti seisukoht. Kas ka meil võiks sellise maksu kehtestada?

Ministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsleri Dmitri Jegorovi sõnul on Euroopa Liidus ühtse digimaksu kehtestamisest räägitud juba aastaid, kuid maksustamine on alati tundlik teema, riikidel on erinevad huvid ja siiamaani pole kokkulepet saavutatud.

„Selle puudumine on soodustanud erinevate lahenduste kasutuselevõttu ja oma lahenduse juurutamisega on hetkel tegelemas päris mitu liikmesriiki. Lisaks Ühendkuningriigile peaks digimaksu lähiajal kehtestama ka Hispaania. Ungaris täidab selle funktsiooni reklaamimaks. Näiteid on teisigi," tõi Jegorov välja.

Eesti on Jegorovi sõnul ka varem tähelepanu juhtinud, et ühise kokkuleppe puudumine võib halvimal juhul viia 28 erineva maksuni, mis raskendab nii piiriülest ettevõtlust kui võib halvimal juhul kaasa tuua topeltmaksustamise. Eesti täna siseriiklikku digimaksu kavandamas pole ja meie eelistus on algusest peale olnud, et EL-is, aga ka globaalsemal tasandil, jõutakse võimalikult kiirelt ühiste digimajandust hõlmavate maksureegliteni, mis tagaksid kõigi ettevõtete võrdse maksustamise olenemata tegevusalast ja -kohast.

„Kevadel tuli Euroopa Komisjon välja ka vastava paketiga, mis koosneb ajutisest ja lõplikust lahendusest. Ajutise lahenduse kohaselt on maksumääraks 3 protsenti ja see rakendub rahvusvahelistele digiteenuste ettevõtetele, mille üldine kogukäive on üle 750 miljoni euro ja käive maksustavatelt teenustelt EL-is üle 50 miljoni euro. Puudutab see reklaami ja vahendusplatvormide teenuseid ning kasutajate andmete müüki," ütles Jegorov.

Seotud lood:

Peale üleminekuperioodi tuleks tema meelest ajutiselt lahenduselt jõuda märkimisväärse digitaalse kohalolu maksustamiseni, mis tekib alates 7 miljoni eurosest käibest ja 100 000 kasutajast või 3000 ärilepingust. Need on digitaalse kohaloleku kriteeriumid, mida arutatakse hiljem teise direktiivi arutamise käigus.

„Eesti hinnangul on mõlema ettepaneku puhul seatud lävendid vähemal või rohkemal määral problemaatilised ja nendega tuleb veel tööd teha. Arutelud on täna sel teemal käimas ja teemat arutavad järgmisel nädalal Ecofinil ka ministrid. Ootame, et erimeelsused saavad lahendatud ja liikmesriigid suudavad lähiajal kompromissile jõuda," loodab Jegorov.

Loe Suurbritannia plaani kohta siit.