Venemaad käsitlevad uudised on nii kohalikus kui välismeedias sageli negatiivsed. Räägitakse idanaabri geopoliitilistest jõuvõtetest ja vähenevast sõnavabadusest. Seda kõike arvesse võttes on Venemaa siiski turg, mis peaks oma kiire arengu tõttu investorile huvi pakkuma. Putini ?võimatuks missiooniks? on Venemaa sisemajanduse kogutoodang kümne aastaga kahekordistada.
Väga pragmaatiliselt lähenedes on investorite jaoks Venemaa poliitilised vabadused olulised eeskätt sel määral, kuivõrd need mõjutavad sealsete ettevõtete käekäiku. Üldjuhul on Kreml lasknud ettevõtetel üsna vabalt tegutseda. Tõsi, leiab ka vastupidiseid näiteid. Jukose puhul näitas Venemaa valitsus oma karmi kätt, kuid teisalt anti Venemaa ettevõtjatele nii ka tugev signaal, et valitsus ei kavatse maksude mittemaksmisele lõputult läbi sõrmede vaadata.
Riigi võim kasvab
Riigi osakaal on viimastel aastatel loogilistel põhjustel suurenenud strateegiliselt olulises naftatööstuses. Näiteks ostis Vene valitsus jalgpalliklubi Londoni Chelsea praegusele omanikule Roman Abramovitšile kuulunud naftatootja Sibnefti aktsiad. Osaluse ost toimus aga õiglase hinna eest ning investorite õigusi ei rikutud. Sama võib öelda riigi omandatud AvtoVAZ-i ja elektrijaamadele sisseseadet tootva Silovye Mashinõ aktsiate kohta.
Venemaa aktsiatesse investeerijad on viimastel aastatel nautinud suurepärast tootlust ? RTS indeks on 2000. aasta algusest tõusnud keskmiselt 54% aastas. Eelmisel aastal kerkis indeks koguni 83%. Välisraha sissevoolu tõttu on tõusnud eeskätt nafta- ja gaasifirmade aktsiahinnad. Välisinvestorite huvi toorainesektori vastu on kõrgete toormehindade tõttu muidugi mõistetav. Lisaks moodustavad toorainetööstusettevõtted suure osa Venemaa aktsiaturu kapitalisatsioonist. Samas tuleb tõdeda, et tänaseks on enamik sektori ettevõtetest juba õiglaselt hinnatud ja pilgud tasub pöörata blue-chip aktsiatelt suure potentsiaaliga teise ja kolmanda ringi ettevõtetele, mis kauplevad endiselt atraktiivsetel hinnatasemetel.
2006. aasta tõotab Venemaa aktsiaturule taas põnev tulla. Investeerimisobjektidena on atraktiivsed just nafta- ja gaasijuhtmete tootjad, kes võidavad Euroopa riikide ja Hiina pidevalt suurenevast nõudlusest.
Aktsiaturud on Venemaa ettevõtete seas raha kaasamiseks järjest populaarsemaks muutumas. 2006. aastaks prognoositav esmaemissioonide maht on rekordiline. Põnevamateks uuteks turule tulijateks on Rosneft (hinnanguline emissiooni maht 15 mld USD), samuti pangad Vneshtorgbank ja Gazprombank.
Venemaa maksumäärad on tänapäeval tunduvalt ettevõtjasõbralikumad kui Jeltsini ajal. Ettevõtete kasumitele on kehtestatud ühetaoline 24% maksumäär. Siiski, Ernst & Young?i poolt 2005. aastal Venemaal tegutsevate multinatsionaalsete firmade seas läbi viidud maksu-uuringust ilmnes, et ettevõtjad peavad riigi maksuseadusi keerulisteks ja mitmeti tõlgendatavateks, nähes selget vajadust reformideks. Samas on positiivne fakt, et kohtusse jõudnud maksuvaidlustest jõudsid rohkem kui pooled (59%) maksumaksjale soodsa lahenduseni.
