“Aasta lõpuks on meil ligi 120 000 hektarit põllumaad, eesmärk on olla Euroopa suurim,” ütleb investeerimispankur Joakim Helenius põllumajanduskontserni Trigon Agri kohta. Paari nädala jooksul teatab firma ka aktsiate noteerimisest ühel Euroopa börsil. “Ma ei ütleks veel nime, kuid Tallinna börs see pole,” lisab ta.

Käesoleval ajal on Agri käsutuses 25 000 hektarit maad Eestis, Ukrainas ja Venemaal. Tulevase suurfarmi tootmine koondub Ukraina ja Lõuna-Venemaa mustmullavööndisse Harkivi ja Kubanimaa piirkonda. Väiksemad maatükid jäävad ka Eestisse ja Pihkva oblastisse.

Suurfarmi toodang hakkab laias laastus jagunema kolme võrdsesse ossa: nisu, mais ja päevalilled.

Veerand Eesti põllumaast

2009. aastaks on eesmärk harida kokku vähemalt 150 000 hektarit maad. Eestis tähendaks selline maalahmakas veerandit kogu põllumaast. Võrdluseks – keskmine farm nii Eestis kui ka Euroopa Liidus on 20–30 hektari suurune. Küll võib Trigon Agri taolisi hiigelkonglomeraate kohata USA-s. Ameerika Ühendriigid ongi praegu maailma suurim põllumajandussaaduste eksportija. Helenius usub, et kunagi Euroopa viljaaidaks kutsutud Ukraina mustmullavööndil on potentsiaali ameeriklaste esikohta ohustada.

Ameerika Ühendriigid ja sealne tööstuslik põllumajandus on ka praeguse ettevõtmise eeskuju. Trigon Agri maad jagatakse umbes 5000–10 000 hektari suurusteks tootmisüksusteks. Igaühe juurde käib oma tehnika, oma logistika, oma töötajad. “Ostame vanade kolhooside infrastruktuuri ja hangime eraisikutelt maad,” kirjeldab Trigon Agri esindaja Ülo Adamson kontserni loomise protsessi. Maade saamine ongi kõige keerukam. Juba on tehtud 6000 maatehingut ning Helenius ja Adamson arvestavad veel umbes 20 000 tehinguga, et Nõukogude aja lõpul inimeste kätte läinud maatükid suureks farmikonglomeraadiks kokku liita. Eesti põllumajandustootjate keskliidu juht Üllas Hunt kommenteerib, et Eestis poleks nii suurte tootmisüksuste loomine võimalik: “Siin ei anna see majanduslikku võitu, Ukraina mustmullavööndis võib-olla küll.”

Äsja lõppes Trigon Agrit tutvustanud tuur Euroopa ja Ameerika finantskeskustes. Uusi rahastajaid saadi Londonist, Pariisist, Soomest, Rootsist, USA-st ja Sˇveitsist. Investoreid leida aidanud SEB Enskilda Eesti kontori juht Henrik Igasta toob esile kaks aspekti, mis rahapaigutajaid huvitasid: “Esiteks atraktiivne maahind. Venemaal ja Ukrainas on see kordi odavam kui Euroopas. Ja teiseks on teraviljal lähiaastatel tugev hinnatõusu potentsiaal.” Praegu on Trigon Agril investeerimiseks kogutud rohkem kui miljardi krooni eest vaba raha, lisaks tuleb teine miljard laenudest.

Ülo Adamson ütleb, et umbes kolmandik rahast läheb maade kokkuostuks, ülejäänu tehnika, hoonete ja käibevahendite jaoks. On kaks faktorit, mis toetavad vilja hinna tõusu maailmaturul. Kõigepealt Hiina ja mitme teise arengumaa kiire majanduskasv. Elatustaseme tõustes söövad hiinlased üha rohkem liha. Lihaloomade kasvatamiseks on vaja üha suuremas koguses söödateravilja.

Teine ja veelgi olulisem hinda mõjutav tegur on aga ülemaailmne huvi biokütuste vastu. “Nõudlus biokütuste järele saab lähiajal väga oluliseks põllumajanduse sissetuleku allikaks,” räägib Helenius.

Näiteks USA-s laiendatakse käesoleval, 2007. aastal maisipõlde rohkem kui 50 000 ruutkilomeetri võrra.