Vaagides Saaremaa majandusvõimalusi 20 aasta pärast, leidis eile Kuressaares ettevõtluskonverentsil esinenud investeerimispankur Joakim Helenius, et 2030. aastaks suureneb Saaremaal veelgi teeninduspõhise majanduse osakaal ning siinne tööstus on järjest enam seotud toiduainetööstusega või oskustööjõu kasutamisega aladel nagu laevaehitus, kirjutab
.

Ehkki turism on Saaremaad siiani väga palju aidanud, on edaspidi mõistlik pöörata rohkem tähelepanu eksklusiivsemale turismisektorile, kus inimesed tõesti kasutavad kohapealseid teenuseid ja kulutavad raha (restoranid, spaad, hotellid, linnuvaatlus, jahipidamine jmt). “Suurtest turismibussidest, mis hommikul tulevad ja õhtul lähevad ja jätavad inimese kohta maha 2,18 eurot, pole kohalikele inimestele palju tulu,” märkis Helenius.

Selleks, et suurendada toiduainetööstust, on vaja kasvatada ka põllumajanduslikku tootmist. Siinkohal pidas Helenius mõistlikuks, et Saaremaa leiaks oma niši seente, marjade ja orgaaniliste saaduste näol, loobudes võistlemast ülejäänud Eestiga põhitoiduainete grupis. Kuna Saaremaa on väike, siis ei saa olla eesmärgiks tõusta näiteks suurimaks orgaanilise kartuli tootjaks, vaid otsida tuleb Saaremaa kliima jaoks sobilikke nišikultuure, millega on võimalik turuliidriks saada. Näiteks Helsingi turul müüakse seeni ja marju n-ö Saaremaa kaubamärgi all ning ostjaid on palju, sest inimesed usuvad, et Saaremaalt pärit asjad on puhtad ja tervislikud.

Siit edasi võiks mõelda töötlemisele ja pakendamisele, mis võimaldaks Saaremaa saaduseid Helsingi turul müüa pikema perioodi vältel ja jätta suure osa väärtusahelast Saaremaale. See oleks valdkond, millega Helenius oma kinnitusel ise Saaremaal elades tegeleks. “Ja kui te oma uutele toodetele nime hakkate panema, siis ärge unustage sinna lisamast Saaremaad, sest Saaremaa on kaubamärgina tuntud nii Eestis kui ka Soomes ja töötlemise arenedes võiks ta koguda rohkem tuntust ka Rootsis,” rääkis Helenius.

Lisaks turismile ja põllumajandusele on Saaremaal kohta ka laevaehitusele, mis jääb veel kindlasti siinseks tööandjaks järgnevaks 50-100 aastaks. Mõistagi on teretulnud ka allhankel rajanev elektroonikatööstus, kuid see pakub töökohti võib-olla vaid 10-20 aastaks. Turism, toiduained ja laevaehitus võiksid aga olla tõelised Saaremaa majanduse vedurid järgnevate aastakümnete jooksul, rõhutas Joakim Helenius.