Jõelähtme valmistub Tallinna evakueerimiseks

 (58)
Robert Antropov
Robert AntropovFoto: Arno Mikkor

Kahe hüdroelektrijaamaga Jõelähtme vald küsib riigi toetust, et rajada Tallinna elanikele evakuatsiooni- ja turvaala, mida ümbruskonna rahvas saaks kasutada kõige pöörasemate tulevikukriiside üle elamiseks.

Kaitseväe välihaigla toetas edukalt Saaremaa haiglat viirusekriisiga võitlemisel. Kuid palju suurema elanike arvuga Tallinna ja Harjumaa puhul ei pruugi haigla esisest parkimisplatsist kriisi lahendamiseks piisata.

Jäime kõik üllatusest tummaks, kui Võru haiglas käivitati tormi põhjustatud elektrikatkestuse ajal II maailmasõja aegne tankigeneraator, millele haigla juht käis 30 kilomeetri kauguselt bensiinijaamast kütust toomas. Lähemad tanklad olid elektrikatkestuse tõttu rivist välja löödud. Me ei tohi sellise stsenaariumi kordumist lubada ei Võrus ega veel vähem Tallinnas. Pealinna elutähtsate teenuste halvamine tooks kaose ühe hetkega ümberkaudsetesse valdadesse. Võru haigla juhtum võib praeguse valmisoleku taseme korral Harjumaal palju suuremas mastaabis korduda .

Just tänu Linnamäe ja Jägala hüdroelektrijaamale suudab Jõelähtme vald pakkuda Tallinnale seni puuduvat julgeolekuala. Olukordades, kus pealinna tavapärane elektriga varustamine osutub rikke tõttu võimatuks, tuleks isegi praeguste ülekandevõrkudega kõne alla Tallinna suurhaiglate elektriga varustamine Jägala jõelt. Samuti oleks võimalik Jõelähtme valda püstitada elektrienergia varustuskindlusega välihaigla kui ka ajutine ulatuslik majutusala, rääkimata riigi kriisijuhtimise süsteemidest. Saame rajada kompleksi, mis pakuks turvatunnet nii Lasnamäele, Maardule kui ka Viimsi vallale.

Seotud lood:

Jõelähtme vald tegi nii majandus- kui ka siseministeeriumile ettepaneku kahe Eesti suurima Jägala ja Linnamäe hüdroelektrijaama kasutusele võtmist välismõjudest sõltumatute elektritootmise allikatena. Mõlemad hüdroelektrijaamad võiksid võimalike kriisiolukordade puhul töötada autonoomselt, kui riigi põhilised elektrivarustussüsteemid või nende osad, sealjuures ka neid täna toetama mõeldud avariireservelektrijaamad on lakanud töötamast.

Siseministeerium, milleni meie ettepanek jõudis varem, tunnustas Jõelähtme valla algatust tõsta oma kriisideks valmisolekut ja nende lahendamise võimekust. Kriisireguleerimise asekantsler Viola Murd kinnitas, et kohalikud omavalitsused peavad tagama igapäevaeluks kriitiliselt vajalikke teenuseid ka kriisi ajal. „Selle vajalikkust on tõestanud veel kord nii 2019. a elektrikatkestus Saaremaal, oktoobrikuine Kagu-Eesti torm kui ka käesolev COVID-19 epideemia," kirjutas Murd Jõelähtme vallale.

Siseministeerium nõustub, et Jägala ja Linnamäe hüdroelektrijaama kriisiaegse kasutamise ettepanek väärib laiemat arutelu, sest elektrisüsteemi toimimine peab olema kriisi ajal tagatud. „Seetõttu on elektriga varustamine määratud hädaolukorra seaduses elutähtsaks teenuseks - s.o teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ning mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu ja tervist ning teiste teenuste toimimist," selgitas Murd.

Sellele, et kriisiolukordades pole meil piisavat valmisolekut, ressursse, vajalikke tegevusplaane, puudub reageerimisvõimekus, juhtisid eriolukorra kehtestamisel tähelepanu nii meedia kui ka riigi institutsioonid.

Eesti Vabariigi aastapäeval rõhutas peaminister Jüri Ratas, et nii nagu pärast Tartu rahulepingu sõlmimist ei võinud kaotada valvsust, peab meil tänagi olema valmisolek erinevateks väljakutseteks. "Laia riigikaitse kõik osapooled peavad mõtlema, kui tõsiselt me tegelikult võtame kriisideks valmistumist. Kagu-Eesti tormist on meil mitmeid kasulikke õppetunde, muuhulgas ka muutuvaid kliima- ja ilmastikutingimusi arvestades," ütles Ratas.

Seda enam paneb imestama keskkonnaameti ametnike raugematu vastu töötamine Linnamäe hüdroelektrijaamale. Eesti kauneimaks tööstusehitiseks tituleeritud muinsuskaitse all olevat elektrijaama kompleksi soovitakse hävitada, et rajada läbipääs kaladele. Elektrijaama lõhkumisel võib Jägala jõgi toota 10-12 tuhat lõhepoega, kellest kasvab täiskasvanuks iga kümnes ehk ligi 1000 kala. Teisel kaalukausil asub 2000 majapidamise varustamine elektriga aastaringselt. Hüdroelektrijaamale keeldutakse vee erikasutusloa andmisest ja keskkonnamõju hindamise aruande kinnitamisest. Elutähtsat teenust pakkuv elektrijaam tegutseb ametnike jonni tõttu üksnes kohtu loale tuginedes. Olukorra lahendab tõenäoliselt peagi vabariigi valitsus, kes oma otsusega loodetavasti Linnamäe hüdroelektrijaama normaalselt tegutsemiselt pidurid maha võtab. Jõelähtme vallavolikogu ei jagune elektrijaama teemal koalitsiooniks ja opositsiooniks, sest kõik pooldavad elektri tootmise jätkamist.

Eelmisel aastal kaotas Eesti tänu süsinikukvoodi hüppelisele kallinemisele elektrit eksportiva maa seisundi. Põlevkivielektrijaamad suletakse, sest CO2 kõrge hinna tõttu ei pääse nad turule. Maaülikooli professori Andres Annuki kinnitusel kujutab hüdroenergia tootmine endast suurima kasuteguriga taastuvprimaarenergia allikat. Linnamäe hüdroelektrijaam annab oma panuse Eesti kasvuhoonegaaside vähendamise plaanidesse. Erinevalt tuulegeneraatoritest saab hüdroelektrijaama toodangut prognoosida ning määratud perioodidel katkematult toota. Hüdroelektrijaamadel puuduvad seoses elektritootmisega täiendavad emissioonid.

Jägala hüdroelektrijaama nimivõimsus on 2 MW ja Linnamäe hüdroelektrijaama nimivõimsus on 1,2 MW. Kahe peale kokku suudaksid need jaamad varustada elektriga kogu Jõelähtme vallas ligi 5000 majapidamist.